Pärnu ranna kaalupolitsei

Kuidas kõige kindlamalt teada saada, kas Pärnus on surfi-ilm või mitte? Tuleb Jürkale helistada. Kui ta toru ei võta, tähendab, et ilm on hea ja Jürka on merel. Tõsi, viimasel ajal tegeleb ta rohkem peesitajate kaalujälgimisega. Inimesed rannas olevat hirmus paksuks läinud. Täpsemalt võib lugeda Jürka päeviku sissekannetest.

Kui Jürka aga toru võtab, siis ta räägib ilusti ära, mis ilm on. Natuke hülgeloba ja aoodikeelset vandumist tuleb ka vahele, aga kes Jürkat tunneb, leiab tõetera üles.

Täna Jürka toru ei võtnud. Seega oli mõistlik asjad kokku pakkida ja randa minna. Seal ta oligi. Triibutas oma formulaga naisteranna ja terviseparadiisi vahet, ise pidas udusel aoodipilgul vahti. Kõik ülekaalulised rannasviibijad said nööpnõelaga poomi peale kirja pandud ja hiljem võetakse
neilt lisakilode eest ettenähtud lisatasu. Ega's Pärnu rand pole mingi Estonian Airi lennuk, kuhu igaüks võib kogu oma üleliigse ballasti tasuta kaasa võtta.

Ilm aga polnud suurem asi. XTC 115 ja GTX8,5 olid just nii piiri peal, et lainest alla läks käima, aga ülestuult käigus ei püsinud. See-eest oli suveilm ja kalipsot ei pidanudki selga sikutama.

parvetamine Pirital ja poomiparandus

Eilne seenioride võistlus läks hästi. Kohtunik oli raja skeemile isegi õlled peale joonistanud, et keegi teelt ei eksiks. Loosi tahtel tõmbasid Team Jahe gruppi numbrid veel Raivo ja Erki, kes teatavasti kerged ja vintsked sõitjad. Sellega oli asi otsustatud. Karmo läks finaali võitma ja ülejäänud tiimiliikmed võisid õlled lahti teha. Tuul oli kah olematu, trapetseid ei hakatud kaasa võtmagi. Millest on muidugi kahju, sest kui trapetsit ei ole, peab kogu aeg kõhtu sees hoidma.

Afterpartyst välja puhanud, hakkasin Aegna Maratoniks valmistuma. Põhiliselt seisnes valmistumine veendumises, et kuskil ei puhu. Mis oli piisav ettekääne trenni ärajätmiseks. Siis hakkasin poomi parandama. Leidsin vanadest varudest sületäie pulki, millest hea tahtmise ja mäkaiveri teibi abil õnnestus midagi poomisarnast moodustada. Puri läks kokku küll ja hoidis isegi kuju. Hea oleks isetehtud poomi muidugi enne Naissaare ja Aegna vahele kihutamist testida.

sellist juulit me tahtsimegi

Kuigi kuu pole veel läbi, oli tänane juuli parim päev. Ilmateade eksis, nagu ikka Pärnu puhul. Kellaajad ja kursid oli Windguru õigesti pannud, tuul aga oli prognoosist 3 m/s parem. Manic 5,7, JP veivikas 86. Sõit võiduka lõpuni, s.t. kuni käed enam poomist kinni ei hoidnud.

kel juhtub, see teeb!

Hooaeg vaevalt esimese kolmandiku peal, aga juba hävingut rohkem kui rubla eest. Polegi sellist aastat olnud varem. Kõigepealt Rohukülas uim kivisse. Siis Pärnurand ja nina lõhki. Ja lõpuks tänane.

Algas kõik jälle ilusti. Jürka ja Kask raporteerisid Kullipesast, et kohe läheb enneolematult heaks. Enne aga tuli Kase uus Manta ära ristida. Jürka rigas senikaua oma formula-taglast. Selleks ajaks, kui ta oma asjad lõpuks ka piisavalt sügavale vette oli jõudnud transportida, näitas tuulemõõtja juba keskmist 6 m/s. Jürka kadus, pritsmepilv taga, Gotlandi poole. Panin GTX8,5 üles. Et lauaga on... teadagi, kuidas, võtsin varuvariandi - Twister 117. See on küll aeglane ja laisk nagu lohe, aga vähemalt läheb hästi käima ja kannatab suurt purje. Umbes 2 h head sõitu. Twister annab ikka väga palju andeks, kohati tuleb täitsa tunne nagu oskaks sõita.

Pärnu ilm on sünoptikule peavalu. Prognoosi kui vaikset tahad, Pärnus ikka puhub. Nii tänagi. Tuli päike välja ja tuul lülitati sisse. Jürka võttis 5,7. Proovisin ka. Manic 5,7 käis kehvasti. Uuesti GTX8,5 ja keset lahte teel Pärnuranda jäi pool poomi pihku. Järgnes umbes tund aega ujumist, kuni lained mind koos varustuse riismetega randa viskasid. Jalgsimatk tagasi oleks kujunenud aasta spordisündmuseks, kuid õnneks jõudis Kask enne lõpuspurti mulle vastu ja aitas asjad kohale tassida.

Lõpp halb, kõik halb.

kui palju rahvast mahub Pärnu randa

Laupäev oli ilmselt selle suve tipp. Vähemalt senise suve. Pärnu rand oli nii rahvast täis, et purjelaua vette viimiseks tuli seda püstipidi kanda. Tuult ka polnud, aga vette pidi ikkagi minema. Sest surfiõpilased tahtsid harjutada. Tuult oli nii vähe, et isegi lohesid ei lennutatud. Üks 19 m2 madrats veeti üles, aga ega seegi eriti ei käinud. Vahepeal, kui õpilased puhkasid, meenutasin ise no-wind purjekeerutamist. Heli-tack ja 360 on meeles küll. Laud muidugi eriti andestav 170 ja laine olematu. Katsetuste tulemused näitasid, et Mistral Freeride V130 on algajale palju raskem laud, kui näiteks Twister 117. Kuidagi kummalises kohas on selle V130 liitrid: kõrgel veest väljas. Laud seega üsna kipakas ja tõre, nöörist purje sikutamiseks täitsa sobimatu.

loll pea on p... nuhtlus

Kesse tegi? Eks ikka ise tegi. Ei ole kedagi süüdistada ka. Jürka ajab tavaliselt kõiksugu hülge loba, aga täna tuli see alles õhtul. Noh, hommik algas ju tegelikult ilusti. Polnud rannas suuremat rämpsu ega midagi. Millega seoses tuli mulle meelde, et pühapäeval on minu kord randa koristada. Pärast Pakardi-fiilingut. Kellel rummipudeleid vaja, võib appi tulla.

Aga lollus seisnes selles, et ma ei viitsinud 8,5 purje kokku panna ja arvasin, et puhub 6,5 jaoks ka. Puhus jah, aga just nii palju, et lainest alla sai käima, kuid krüssu ei läinud. Ootasin, et äkki läheb paremaks ja triibutasin seni murdlainetsoonis. Ujujate poidest sain ühe korra ülespoole ja siiski tuli tiksudes tagasi tulla. 2 x 1,5 h tõsist vaeva ja valu, aga paremaks ei läinud.

Isegi vanasõna ütleb, et (tuule)optimistid saavad tünamo.

PS. Lohetajaid oli palju. Üks kilekotimees sõitis täna merest mööda, lohises üle ranna, siis üle laudadest kõnnitee ja seejärel üle betoonmüüri. Punastes kostüümides tädid viisid ta siniste vilkuritega autos ära. Loodetavasti ei juhtunud midagi väga hullu ja juba mõne aja pärast on ta karkudega jälle merel.

kuidas Pärnu rannas ninasid lömmi lüüakse...

Erinevalt muust Eestist oli Pärnus tänane hommikupoolik ilus ja päikseline. Ja tuuline. Millega seoses kogunes randa tavalisest rohkem kirjut seltskonda. Isegi paar bussitäit välismaalasi passis promenaadil. Sunseti ees käis mingi läbu, sinna oli beduiiniküla meenutav kobartelk püsti löödud ja aegajalt, kui tuul korraks mõne läänepöörde tegi, kostis sealt isegi mingit tümpsu. Paistis tavaline Pärnu suvi.

Mõõtmistulemused näitasid keskmiseks 8,2, puhangud 10,6. Kurss 219, see tähendab, otse näkku.

XTC 115 ja GTX6,5. Jürka ja Lemps olid eilsete settidega, s.t. 7,8 ja 7,4. Prooviti spiidi. Ühel kursil, kui Lempsil täitsa visalt kannul püsisin, mõõtis ta üle 45 km/h. Kusjuures mul oli terve ruudu võrra väiksem puri! Siis tegi tuul lõunapausi, nii meiegi.

Otse näkku tuulega on Pärnus see jama, et väikse uimega on murdlainest välja saamine ilge nikerdamine. Vesi on pikalt madal, vahepeal vööni ja siis tulevad jälle need sõbralikud liivajoomed, mis lõbusat murdlainet tekitavad. Käima seal küll kuidagi saab, aga kõrgust mitte, sest laine veeretab ilusti kalda poole tagasi.

Pärast lõunapausi uuesti peale minnes ei tahtnud läbi ujujate tsooni minna ja sõitsin seepärast pikalt Raeküla alla ja hakkasin sealt üles krüssama. Olin oma arust kaldast kaugel küllalt ja lasin laua käima. Mitte küll täiega, tagumine aas oli lahti, aga gliss vastu lainet minekuks piisav.

Ja nii ma madalikule sõitsingi. Järgnes kerge katapult, trapets oli kinni ja poom käes. Tundus, et ei hullu midagi, puri terve ja uim kah. Aga kui merele välja sain, nägin, et laua ninale on tekkinud petlik kriim. Hüppasin vette ja vaatasin lähemalt. Nii oligi. Läbiv mõra piki nina, otsast väike ristkorts ka ikka sees.

Viisin lõhkise ninaga laua kaldale kuivama ja võtsin vana hea Mistral Twisteri 117. Puri jäi GTX 6,5. Lemps sõitis jälle laia naeratusega eest ära. Siis hakkas vihma sadama. Vihmaga läks tuul paremaks, aga sadu oli nii tihe, et lõi lambid kinni. Ainult jibe ajal oli OK, sest siis liikusin ise vihmaga kaasa ja see ei saanud näkku peksta. Tegingi siis Terviseparadiisi ja Sunseti reidil edasi-tagasi lühikesi triipe ja pikki jibe'.


PS! Kes lootis jälle mõnd Pärnu poksiklubi uudist lugeda, võib proovida seda mõne otsimootoriga leida. Poksiklubi tegutseb surfiklubist tavaliselt mitusada meetrit sisemaa pool.

Pärnurand, naisteparadiis ja päästjad

Tuisk kihutas juba üheteistkümnest alates. Kite-mehed rääkisid, et Kullipesas on 240 kraadiga paar meetrit parem. Ootasin Lempsi ja Jürka ära. Mõõtmised midagi väga head ei näidanud, keskmine napilt üle 6 m/s ja puhangud 7,7.

Võtsin prooviks Lempsi Falconi (120 l) ja GTX 8,5. Uim oli 54. Läks kergelt käima küll. Jibedes olin hädas. Liiga pikk uim, suur puri ja tundmatu laud. Kui mõni plaaniväline hüpe vahele tuli, oli maandumine praktiliselt võimatu - kohe kui pikk uim vett puutus, keeras kerge laua allatuult külili. Kiiruses jäin Kasest ja Jürkast märkimisväärselt maha. Muidu väga hea laud, ainult lainetel kipub kõvasti tampima, jalad põrutas valusaks. Eks see oskuste asi ole rohkem. 8,5 oli ka OK, vähemalt kursil. Sõitis aukudest ilusti läbi. Manöövrites raskepoolne ja asendit ei saanud õigeks, oli kuidagi imelik poolpüstine ja ette kaldu. Trapetsit kippus lahti loopima ja väsitas käsi. Tõstsin poomi oma 15 cm tavalisest kõrgemale, läks veidi paremaks küll. Falconilt purje üles tõmbamine ei erinenud oluliselt 115 l lauast - kui puri lõpuks veest väljas, oled ise põlvini vees.

Vahetasin laua XTC 115 vastu, uim 42. Käima saamises ei olnud erilist vahet, aga tuul oli ka korralik. Pärast pika uimega Falconit tundus XTC väga pehme ja tundlik. Kiirus läks ka paremaks, mingil mitte eriti kõrgel kursil püsisin isegi Jürka ja Kasega enamvähem samas tempos. Jibedes oli mugavam, aga kõrgust ei saanud selle setiga kuigi hästi. Õigemini, sai, aga kiirus kadus ja asend oli ikka imelik. Kullipesast tulid tüübid 6-ste purjedega ja ütlesid, et seal on parem. On ta jee. Seal on laht nii rohtu täis, et igas manöövris tuleb heinapall uime tagant ära võtta.

Käisime iga paari triibu järel muuli nurga juures naisteranna-madalas, tundus, et kõigil on midagi trimmida vaja. Tegelikult seal enam päris naisterand ka pole, lihtsalt selline tühi koht, kus läänetuulega saab jalad põhja panna, ilma et peaks koledamal kombel kõrgust kaotama või murdlainetes mürama. Poidega see ala ka piiratud pole, naisi polnud, kedagi me seal ei seganud. Sellegipoolest tulid baywatch-kutid oma jetiga vehkima, et kadugu me minema. Nii tegimegi, neil ikkagi punased vestid seljas.

Panin enne veel masti ettepoole, et asendit paremaks saada. Natuke läkski paremaks, aga imelik oli ikkagi. Spinnamise ohtu veel polnud, aga siis hakkas laud lainetesse kinni jooksma. Tuult oli ka vähe, kuigi kohati tundus, et võiks kõvemini maha rippuda küll.

Testimiste tulemus: seis on segane.

• Falconit tahaks veel proovida, aga selleks peaks mingi mõistlikuma uime vaatama. 8,5 ja Falcon tundus väga OK komplekt, eriti vaiksema tuule tingimustes. Samas pole sellega kõvema tuulega jälle midagi meeldivat peale hakata.
• XTC ja 8,5 täna lõpuks päris töötas, kui poom kõrgemale panna. Masti ettepoole nihutamisega hakkas lainesse kinni jooksma. Üldiselt on 8,5 üsna sõidetav, kuigi eks ta üle laua taluvuspiiri on küll.
  
• Küllap jääb sõit põhiliselt ikka oskuste taha.
  

Kokkuvõtteks: kõva sõidupäev, 3 h ehk kokku vee peal. Võimlemist ja asjade trimmimist oli rohkem kui fun'i, aga päike paistis ja vesi oli soe.

Pika uimega Pärnurannas vette minnes tuleb leivakott kaasa võtta, muidu väsib pika matka lõpuks nii ära, et sõitmiseks enam energiat ei jäägi.

arglikust loomakaitsetsirkusest ja nahktagist

Loomakaitsjate käivitatud amatöörtsirkus sai tuure juurde, kui Murutar talle omases emotsionaalses kõnepruugis imestas, keda ja mille eest tegelikult ikkagi kaitsma peaks. Nüüd teadis igaüks Murutari kohta midagi halvasti öelda, kui Remuse-onu parafraseerida.

Ei oska mina arvata, millised peaks loomade inimõigused täielises euro-eestis olema. Eks igaüks võitleb oma tõekspidamiste eest oma võimaluste ja vapruse piires. Viiknat on arglikumatelgi loomakaitsjatel hea julge kottida, sest kui tsirkusetuuri korraldaja midagi vastu ütleb, siis kohe mõnus vihjata, et küll me teame, mis sa läinud suvel tegid...

Loomakaitsjatele soovituslikult üks link: http://www.hells-angels.com/. Vaadake sealt kalendrist mõni üritus ja minge piketeerima. Need tsiklimehed on ju kõik nahkrõivastes! Ja kindlasti söövad ka burgerit, mis ka ju vaestest loomadest tehtud. Seda ma tuleks küll vaatama, kuidas loomakaitsjad mõnd tsiklimeeste punti värviga viskavad.

Kullipesa kuiv trenn

Kuna Jürka siirdus salastatud ajal salastatud kohta ja telefoni ei võtnud, tuli Kullipesas õnne katsuda. Mõtlesin, et kutsun siis Pärnu surfiklubi soomlase Matti kaasa, aga siis loobusin, sest ei suutnud välja mõelda, kuidas talle seda kohanime selgitada. Ehk on keegi teine selle raske ülesande juba enda peale võtnud.

GTX 8,5 oli just nii piiri peal, et järgmise lainega oleks peaaegu käima jäänud. Õnneks oli lühikese kalipso ilm. Terve päeva.

Pärnu lahe porivärvi veel

Kui ma oma suurte asjadega kohale jõudsin, olid Jürka, Lemps ja Tuisk juba mitu tundi kihutanud. Jürkal läks suurest pingutusest trapetsikonks katki.

Pikk tee on Pärnu rannast sõidetava veeni, eriti kui uim on 54. Selle matka lõpuni kõndinud, pidin tunnistama, et tuul on kadunud. Tiksusin 2 h. Kui tuul natuke kõvemini hingas, pumpasin käima. Mõned kursid sai isegi aasades sõita, aga kokkuvõttes oli see minimaalne aeg.

Päike paistis, vesi soe, rand rahvast täis. Kalamehed on oma võrgud ka kaugemale viinud. Lühikese kalipso päev. Pärast vaatasime Terviseparadiisi rõdult, et õudne mudaauk on see Pärnu laht. Kilomeetrite kaupa kõrkjaid ja sonne, lahes seguneb kollane merevesi pruuni jõeveega.

surfilaagriks läheb ilm selgeks

Ilmateated on tänapäeval päris täpseks läinud. Surfamise teeb oluliselt lihtsamaks, kui tead, millal ja kus tuul on.

Sel nädalavahetusel Saaremaal Mändjalas toimuvale surfilaagrile lubavad erinevad ilmaennustajad tuult küll pisut erinevalt, kuid ühes ollakse üksmeelel: tuleb päikseline ja soe.

Väike lootus on, et kui päike korralikult paistab, tekib briis, mis muidu nõrgapoolseks jääma kippuvat tuult toetab. Eks laagris näeme.

Kama Suutra: "Hakkan Savisaart lugema"

Oh jah, näe suvise ajaga see plogimine puha unarusse jäänud, ainult mingi tervisesport siin laiutab...

Aga polnud nagu millestki kirjutada ka. Õllesummeri before- ja after-partyd kõik vaja ju pidada ja kui mälu ei peta, vist sai vahepeal isegi päris summeril käidud... väiksed õepojad kartsid, et äkki ei anta neile endile õlut kätte. Aga kui ma kohale jõudsin, polnd probleemi, said põngerjad seal isegi hästi hakkama. Nooremale, kel nina üle leti ei ulatunud, ostis sõbralik Mupo toobi ära.

Pärnus läheb kõik vanaviisi. Viisitamm laseb korra kuus oma vilet ja Pikaro püüab teda saalist välja vilistada. Kohe näha, et vanad sõbrad. Polegi nagu midagi uut. Õnneks sattusin kokku kuulsa K-spetsialisti Kama Suutraga, kes Pärnu vihmases rannas oma aristokraatlikule ihule pisut pruunimat jumet lootis peale saada. Küsisin, millega tuntud poliitporno spetsialist tänapäeval ka tegeleb.

Kama vastas:
"Noh, arvestades seda üldist P*** ja S***, mis sa ikka tahad. Igavene K*** käib kogu aeg. Ja võtted lähevad aina karmimaks, pole minusugusel vanal mehel enam jäksu nende viguritega kaasa joosta."

Vana spetsialist pühkis laubalt voolavat vihmavett ja vaatas enne jätkamist unistavalt merele:
"Aga sügiseks loodan ennast vormi ajada. Hakkan kõndimise juures K*** proovima ja ka vaimses mõttes oleks hea ennast uuemate P***-suundadega kurssi viia. Mõtlesin, et loeks siin mõned raamatud läbi rannavaikuses peesitades. Ega siin Eestis pole enam mingi soft-porno või antiikerootikaga midagi peale hakata, tuleb latekskindad kätte tõmmata ja rivisamm meelde tuletada. Mõtlesin, et töötaks Adolfi 'Mein Kampfi' ja Edgari 'Peaministri' kõrvuti läbi, ehk hakkaks kaasaegse poliitporno tumedamatest varjudest ja sügavamatest kõrvalekalletest aru saama..."

Soovisin sm. Suutrale jõudu. Ega tema kehaehituse juures pole mingi lust neid "Peaministris" kirjeldatud võtteid ja trikke proovima hakata. Eriti, kui eelnev koolitus ja sobivad sparringupartnerid puuduvad. Võibki käeraudu jääda.

Pirita, maatuul

Plaaniväline tuul, kirdest. Maatuul. Puhanguline. XTC115 ja GTX6,5 olid puhangute ajal päris OK. 2 h sõitu, flat. Siis hakkasime katsetama, kuidas GTX8,5 ja XTC läbi saavad. Raskelt. Papa ka proovis, tunnistas, et käimaminek on aeglane. Seni proovisin formulat. Vapor11 on kuradi raske puri. Räägitakse, et kui ära harjud, siis ei saa enam arugi.

Treimani, 5 triipu ja 2 tundi

Jürka ütles, et puhub, aga Treimanis. See on koht, kust põhjatuulega alla kaldudes võib Lätti sattuda. Tuulemõõtja näitas keskmiseks 6,5. Puhangud 7,8 ja aukudest ma parem ei räägi.

Polnud muud varianti kui XTC115 ja GTX6,5. Sest 8,5 jaoks pole ma jätkuvalt suutnud sobivat masti osta ja ega teagi, kas XTC seda 8,5 üldse kannab. Seniste katsetuste järgi nagu ei kanna.

Aga tänasest. Kokku 2,5 h tiksumist. Käima saamisega polnud probleemi. Aga käima jäämine oli pidev probleem. Ettevaatlikult ja kikivarvul, et tuul ei kuuleks, õnnestus siiski 4-5 triipu glissis ära sõita. Siis kadus päike ära ja ilm läks pilve. Tulin maha.

Õigesti tegin, sest järgmiseks hakkas vihma sadama. Hea, et parajal ajal plehku sain, muidu oleks märjaks ka veel saanud.