leia pildilt porr!

Juuresoleval peitepildil on tegelikult peidus päris mitu porri. Kliki pildil, et suuremalt näha ja leia porr üles. Võitjatele võimalus ise porri teha.

Vihje: kõigile EV kodanikele õnnitlus, sest omandisuhte kaudu on see osaliselt meie kõigi porr!

ma märtsikuus läen Ukrainasse

... kuigi tahaks hoopis merele!

Dan, kurinahk, ajas töötuju pealt ära. Panen siis vähemalt tema blogi lingi siia üles, et las teised ka rikuvad Belgia paadimessi piltidega oma tuju. Postituse foto on ühest varasemast kevadest Siinai ja Araabia poolsaarte vahelt.

Muide, Ukrainas aga kasvab internetikasutajate arv aastas 1,2 miljoni võrra. Kui palju meil Eestis neid inimesi kokku oligi? Äkki peaks Leedo uudise ka Ukraina Delfisse panema? Kus sealt saaks alles raha nõuda, kui kõik need miljonid kirja paneks, mis nad praamidega jääpurjetamise kohta arvavad. Kuigi - paraku on Delfi - UA versioon rohkem selline, nagu kunagi oli Tallinna farmaatsiatehase Moskva tootmistsehh... ilus rida börsiaruandes, millest kohapeal keegi kuulnud pole...

Leedo Langile pretsedenti loomas

Kui anonüümset kommentaatorit ei suuda vahistada, tuleb kommentaaride vahendajat ahistada. (Uus-Saaremaa vanasõna).

Leedo on alustanud püha sõda Delfi vastu. Lang tõenäoliselt itsitab salaja pihku ja ametlikult vaatab äraootava näoga kohtunike poole - kas tuleb jaht või ei tule? Ootaks seda pretsedenti isegi huviga. Et kes siis ikkagi vastutab selle eest, mida inimesed mõtlevad-räägivad-kirjutavad. Kas seinaomanik vastutab graffity eest? Kas vooditootja vastutab unenägude eest? Kas saunapidaja on süüdi selles, mida naised saunas rääkisid?

Ma ei kiida heaks anonüümset laimu. Kuid mehe kohta räägivad kõige paremini tema teod. Kui mees on tegudega tõestanud, et temast on võimalik ka muud, kui ainult head rääkida, siis peegli kohtusse kaebamise asemel võiks kõigepealt mõelda, ega näol midagi viga pole.

surfajad vs tuule-elektrikud ehk Ristna oma sambasõda

Tuul on meil teatavasti (veel) tasuta. Surfajad teevad sellest adrenaliini ja tuulegeneraatori-ärimehed raha. Peaks nagu igaühele jaguma. Ometi on nüüd tuule pärast suur tüli tõusnud. Täpsemalt, mitte tuul pole süüdi või selle jagamine, vaid üks tuuliku-elektrikute püstitatud tuulemõõtmismast. Hiiumaa läänetipp Ristna on unikaalne koht nii looduse kui surfitingimuste poolest. Kes on käinud, see teab, kes ei tea, soovitan vaatama minna. Surfajad juba oskavad seda kauget randa hinnata. Ilusa koha on aga ära rikkunud tuule-elektrikud, kes lõid Ristna randa oma samba püsti. Kõrvaline koht ja ärimeeste oma raha, ei tekkinud erilist poleemikat ega poliitilisi punktivõtmisi. Kunsti-inimesed ka ei protestinud.

Ent Ristna neeme tippu püstitatud mast ning selle pikad vaierid muutsid mõlemad surfiparadiisi lahed sõitjatele eluohtlikuks. Ning Eesti surfiklubid, -spordialaliidud ja võistlustiimid tulid välja avaliku pöördumisega, milles nõutakse posti ümberpaigutamist. Avalduse ja argumentidega saab tutvuda siin.

Pöördumisele on alla kirjutanud:
Eesti Lohesurfiliit
Eesti Purjelaua Liit
Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioon
Veespordikeskus Surf Paradiis
Best Team Estonia
Extreme Sport
Hiiumaa Surfiklubi
Team RRD
Spordiklubi Surf
Extreme Sport Racing Team
Team Mahe
Pärnu Surfiklubi
Surfhouse
Hawaii Ekspress
Kitezone.ee
Lõuna Surfarid
Team Võsa
Saaremaa Surfiklubi
Team Põõsas
Klubi Fanaatik
Aloha Surfiklubi
Eesti IKO instruktorid
Tallinna Surfiklubi

Harjumäel allkirju ei koguta, Viisitamme viisil avaliku arvamuse küsitlust ei tehta. Loodame, et mõistus pääseb veretu võitluse käigus viisakalt võidule ja igaüks saab oma. See mõõdupost võiks tõesti kasvõi Kõpu majaka kõrval seista või siis näiteks Ristna vana sõjaväeosa hoovil. Kui teda kindlasti ikka vaja on. Surfata saab ainult Ristna neeme ümbruses, tuult mõõta saab ka natuke eemal. Tuul käib ju üle Hiiumaa nii, et teisest äärest jookseb maha ja läheb lausa raisku.

mille tõi Schengen meie õuele?

Kindlasti tõi Schengeni ruumiga liitumine muuhulgas palju head. Midagi ebameeldivat? Isiklikust kogemusest oskan ära märkida kaks momenti. Pärnu maantee on täitunud UA, RO, H, LT, LV, PL ja teiste idabloki numbrimärkidega veoautodega. Kuna piiriformaalsused on kadunud ning läbi Eesti on Skandinaaviast lõuna poole odavam sõita kui laevaga, tossutab nüüd Tallinna-Ikla kursil lõppematu rida väsinud veoautojuhte. Erinevalt rikkamate riikide säravatest suurtest rekkadest on uustulnukad mõlkis, porised ja üsna ülbete liiklemisvõtetega. Bussidest ja sõiduautodest liiguvad need veokad enamasti aeglasemalt. Vaid poolakad tõmbavad harjumuspäraselt paremale, kui keegi vastu tuleb või mööda läheb.

Peaks otsima, kas selline lisandunud liiklus ka kuskil ametlikus statistikas kajastub. Vaevalt küll. Ehk ainult tanklate müüginumbrites. Aga ehk saaks lisatransiidi kuidagi maksustada? Teed lõhuvad suured autod ju kõvasti. Igatahes Pärnu maanteest on saanud märgatavalt ohtlikum ja ebameeldivam koht.

Ja teiseks, mitte-EUst pärit lõunamaade poisid, kellele Eesti ei tahtnud varem viisat anda, et nood saaks siia oma tüdruksõprade juurde tulla, võtavad nüüd viisa Prantsusmaale, Saksamaale või mõnesse muusse riiki, kuhu nende sõpru nagunii juba hulgi on sisse imbunud. Ja - voila! Viisavaba liikumine Schengeni riikide vahel. Kellele vabadus, kellele veel suurem vabadus.

õnn on rahas

Trehvasin värske miljonäriga. Kogemata, möödaminnes. Lotovõitjaga, kes tegelikult oma miljonivõitu veel kätte polnud saanud. Õigupoolest oli ta alles loetud tunnid tagasi teada saanud, et tema pilet on võitnud. Kuid teadmine, et rahakuhi juba talle kuulub, tõi ta näole suure ja siira naeratuse. Õnneliku naeratuse. Üsna samasuguse, kui kokk Ženjal tollel kuulsal pildil.

Lotovõitja naeratus ütles kõik. See polnud päheõpitud poos, mida nii sageli näeb kasiinofirmade promouudises, kus intervjuu võitjaga uusi mängijaid peab meelitama. Kaamera ees lähevad inimesed sageli krampi, rambipalavik saab raharõõmust võidu. Ja tulevadki õõnsad sõnad sellest, mida head vastselt omandatud miljonitega tahetakse teha. See värske miljonär polnud nii kaugele veel mõelnud. Tema riietusest võis välja lugeda, et Bossi kauplusest on ta paremal juhul pronksiöö uudistest kuulnud ning ka tüütute pankurite investeerimispakkumised ootasid sel hetkel veel kaugel tulevikus. Ta oli õnnelik.

Oleksin tahtnud seda jäädvustada. Näitamiseks kõigile neile, kes väidavad, et õnn pole rahas. Fotoaparaat oli küll kotis, kuid siis leidsin, et pole minu asi võõrasse õnne või õnnetusse sekkuda. Tegemist polnud ka avaliku elu tegelasega ja nii jäi ta pildistamata. Vaadake selle asemel kokk Ženja pilti. Ka sellel näete siirast hetkelist õnne.

Vanasõna ütleb, et tahad olla ühe päeva õnnelik, joo ennast täis. Tahad olla aasta õnnelik, võta naine. Tahad olla kogu elu õnnelik, hakka aednikuks. Lisaksin siia täienduseks juurde, et tahad kogeda väga intensiivset õnnehetke, võida miljon. Või kraba pronksiööl tasuta limonaadi. Tõenäoliselt õnnetu lõpuga lood mõlemad.

kutse Veebikirjanike OÜ asutamiskoosolekule

Kutse.
Lugupeetud lugupeetav!
Veebikirjanike OÜ asutamiskoosolek toimub aadressil #¤”%&%¤ (loetamatu) kell €$.££. Päevakorras Veebikirjanike OÜ asutamine, põhikirja kirjutamine ja niisama kirjutamine. Täiendav info täiendava info allikast.
Allkiri: olemas.





Tegelikult täitsa tõsine plaan. Priidu ühe postituse lõpus oli see soovitus välja hõigatud. Seekord jõudis Priit mitmes meeles korraga mõlkunud mõtte sõnastamisel minust ette. Ise sain sedavärki OÜ vajadusele kinnitust netireklaamiklientidega vesteldes. Pika jutu lühike kokkuvõte: küll teeks kampaaniaid, testiks, sihiks, motiveeriks ja mõõdaks, aga pole kohta, kuhu ära moositud külaline lõpuks viia. Nagu gümnasist kohtingul. Kodulehed kehvad, kampaaniaküljed mannetud. Info vananenud, tekstid kirjaoskamatud, funktsionaalsus puudulik, stats olematu. Mis sa külastajat sinna saadad või klienti kutsud, vaat kui veel vihastab. Aga sellest on teisedki palju kirjutanud, kasutage otsingut.

Eks ta ole, nelja-viie aasta taguse kontseptsiooniga veeb on nagu reaktiivlennuk – kallis soetada ja veel kallim pidada. Vaja kulukat hooldust, suurt meeskonda ja ilusaid tibisid, kes kohvi tooks. Nii seisavadki nagu mälestusmärgid ja viimase sissekande kuupäev ühtib veebi avamiskuupäevaga. Kirjas on küll missioon ja visioon, aga wazzup, ärge sealt küsige. Kuidas muuta – keegi ei tea. Itimees teadis, aga itimees sõitis ära. Veebitreialite firmaga leping lõppenud. Serveri parool ka kadunud. Aga mis ma ikka norin. Oli raha see veeb soetada, küll on raha ka järgmine osta. Kõvemad firmad on ostnudki – 10 min mõttetut flash-animatsiooni, mis alustuseks 50 sekundit laeb. Sisu tuleb hiljem, ehk järgmise lennukiga.

Ajad on muide muutunud. Täitsa normaalseid veebe saab teha tasuta tööriistadega, ainult kirjuta, joonista, pildista. Ja kirjutajatest ei tohiks ka puudust olla. Vaadake kasvõi, kuidas õitsevad veebikirjanduse portaalid, blogid, foorumid ja kommentaariumid. Teksti toodetakse rohkem kui kunagi varem. Tõsi, ka sellest on suur osa suisa saast, aga vähemalt tahtmine on olemas. Seepärast ongi lausa imelik, et keegi neid vajalikke veebitekste toota ei suuda. PR-firmad suudaksid, aga seal eelneb tekstitööle vähemalt 20 h strateegilist planeerimist hinnaga 1600 kr/h. Ja nii suure arve esitamiseks peab päris mitu korda pintsaklips-ärilõunal käima või vähemalt kundega golfi mängima. Aga kui strateegia juba olemas ja golf ka mängitud, siis on väsimus kirjatöö tegemiseks liiga suur.

Mõtlesingi, et kaua võib oma lõbuks blogi toksida, nagunii ise üksi loen nagu Muhv. Võiks ju sama tekstimahu hoopis kellelegi teisele toota, kes maksaks ka. Teeme siis ära, kes on käsi? Ahjaa. Probleem on ka. Kõik sõbrad-kolleegid, kellele helistasin, et neid uude OÜ-sse osanikeks kutsuda ütlesid, et kahjuks ei jõua, kuradi kiire on. Ei jõudvat omagi veebides tekste uuendada, aga kui OÜ valmis saab, siis nad kohe tellivad. Peaks vist ka tunnihinnaks poolteist tonni panema.

VAHEKOKKUVÕTE
10.02.2008
Tänu kõigile kirjutavatele kommenteerijatele. Koosolekut ei ole veel toimunud, kuid olen rääkinud päris paljudega. Ja konsulteerinud spetsialistidega.
Tänu hinnangute eest, Ranno, Henri, Hardi, Peeter, Enn, Arkadi, Alari ja Silver!

Järeldused seni siis sellised.
1. Kuni on eestikeelset veebi, säilib ka kommerts-veebikirjanike vajadus. PR-firmad saavad oma kirjutamistega peaaegu ise hakkama, reklaamibürood samuti. Kuigi otsivad pidevalt uusi häid kopikaid oma koosseisu. See tähendab, et Eestis ilmselt "will blog for food" niipea ei saabu. Pigem on vastupidine tendents, et kes juba kirjutada oskab, kutsutakse ajalehte tööle.

2. Vabakirjanike kasutamise teevad keeruliseks logistika- ja distsipliiniprobleemid. Tihti on tellijale odavam kellegagi kemplemise asemel asi ise ära teha. Muidugi, kui on oskust ja aega.

3. Kui aga vabakirjanik oskab komasid panna ja suudab tähtaegadest kinni pidada, võiks kliente leiduda küll.

OTSUS:
1. Jätkan tehnilise võimaluse otsinguid, kuidas tellimuste vastuvõtt ja briifide vormistamine online viia ja teiselt poolt, kuidas kirjutajad saaks mingi konkreetse ülesande enda peale võtta.
2. Hinnapoliitika. Korraldada küsitlus hindade kohta nii kirjutajate hulgas kui tellijate hulgas.
PR-firma tund maksab 900 -1700. Pressiteadet kirjutavad 2 tundi või rohkem.
http://pressiteade.ee/ kirjutab pressiteate 1500 kr eest.
Ajalehed maksavad koosseisuvälistele autoritele 500 - 700 artikli eest.
Kes veel teab mingeid kirjatöö hindasid, andke teada.

Ja muidugi andke teada, mis tasu arvestamise põhimõte võiks Veebikirjanikud OÜ sisse viia.
Kas loogiline oleks, et hind tellijale = hind, millega kirjanik on nõus kirjutama + EV maksud + 5% Veebikirjanike OÜ raamatupidamise ja üldkuludeks.
Kust omanike kasum, mille eest jahtlaevu ja maju hakkame ostma, on firma saladus.


Täiendus 08.03.2008
Esimene suur tellimus, kahjuks, läks käest ära. Leedukad, kes meil siin Eestis mingit projekti ajama kavatsevad hakata, otsustasid, et kasutavad leedukeelseid tekste või midagi sellist. Sellegipoolest tänu kõigile, kes väljendasid valmisolekut seda täitma hakata. Ootame järgmisi

Hansapanga kliendi uudised

Hansa käkkidest hakkab juba seriaal kokku saama. Ei tahaks uskuda, et mina olen mingi erikohtlemise jaoks välja valitud, kuid kui see tõesti peaks trend olema, on asjad päris kehvad.

Suurest kasumist võiks ju teoreetiliselt jätkuda ka kvaliteetsete süsteemide ülesehitamiseks. 9,6 miljonit kasumit PÄEVAS on päris ilus number, sellest peaks saama töötavaid servereid osta küll.

Lugu ise aga lihtne.

Tahtsin eile toidupoes kaardiga maksta. Kolmandal katsel kassiir loobus ja ütles, et mu kaart on rikkis. Teiste ostjate kaardid töötasid. Kassiir võttis mu ostud ära. Ütlesin, et oodaku hetk, toon automaadist sularaha. Kõik vaatasid mind nagu vahele jäänud petist. Hansapanga automaat näitas ilusti, et kontol on raha olemas. Aga sularaha välja ei andnud, ütles, et süsteemi rike. Proovisin 3 korda, siis läksin kõrvalasuvasse pangakontorisse. Teller vaatas arvutist ja ütles, et kaart on korras. Ütlesin, et andku siis sularaha. Teller klõbistas arvutis ja ütles, et ei saa anda, süsteem ei luba konto saldot muuta. Ütlesin, et siis on ju süsteemi viga. Teller tegi kurva näo ja küsis, et millal kaart viimati töötas. Ütlesin. Teller soovitas uue kaardi tellida. Nädala pärast pidi kätte saama. Ütlesin, et ei taha, vaid tahan raha. Viimaks pöördus neiu kõrvallaua telleri poole. See oli sama, kellega meil eelmine kord, kui pangakontoris käisin, väike mõttevahetus toimus (muide, mu kirjalikule päringule ei ole Hansapank siiani vastanud). See neiu sai arvutist jagu ja andis mulle sularaha. Nõudsin siiski, et leitagu üles, miks mu kaart ei toimi. Läksime koos kolmanda pangatöötajaga õue ja ennäe imet - automaat andiski jälle sularaha. Läksin toidupoodi tagasi, kassiir lõi ostud kassast läbi ja sain kaardiga makse tehtud. Küllap oli pangas midagi uuesti sisse lülitatud. Õnneks andis toidupood mulle kirjaliku kinnituse, et esimestel katsetel oli mu kaart "rikkis".

Nõme lugu. Ainult tund aega asjaajamist ja saingi toidupoes ostude eest makstud! Tuleb vist tõesti jälle sularaha ja kilekotipõhise arveldamise peale üle minna.