toredad sõbrad vol. 2

Jürka helistas, et Kullipesas on hea. Algul keegi ei uskunud, aga päeva lõpuks olid ikka kõik kohal, Peterson ja Mati ja Vesselov ja mina ka muidugi. Jürka kihutas silmapiiril tuvastamata suurusega hiigelsuure purjega. Laine oli vahune, aga Ufo tuli maha ja ütles, et xy@z. Mõtlesin 5.7 peale, aga panin 6.5 kokku. Tulemuseks tund aega pumpamist ja u 1 minut glissimist. Tagumised aasad jäid tarbimata. Vesi soe, vihma sadas. Pärast jõusaali oli käsi nii jäme, et kalipso ei tulnud seljast ära.

toredad sõbrad küll

Lepanina, JP FW 86 l ja Manic 4,2. Tippkiiruseks jäi 41 km/h kopikatega, laine oli mehine. Sellega head asjad piirdusid. Pagiline, aukudega tuul. Vihm. Külm. Suur kalapüünis otse sõidukursil. Nii külm, et hingeaur näha. Ühe seti jaksasin sõita, siis ei saanud enam aru, kas käsi on poomi ümber kinni või mitte. Tegelikult, kõige hullem oli külm. Kõik muu kannataks soojal päeval välja, isegi vihma.

Täielikust košmaarist puudus veel vaid pohmell. Mille tekitamise peale tuleb tõsiselt mõelda.

Ja kogu selle jama eest oleks võinud ju varem kohale jõudnud sõbrad hoiatada. Aga ei. Vaja ässitada, et tule-tule, kole kõva on ja järjest paremaks läheb. Läks ta jee.