Thursday, September 16, 2010

abikõlblik kerjamiskulu

Eestlased on sujuvalt omandanud esimese ja teisegi kirjaoskuse, nüüd harjutatakse usinalt kolmandat - projektikirjutamist. Isegi sel alal on oskajaid juba küll, näiteks EAS regioonide konkurentsivõime tõstmise programmi on taotlusi esitatud nii palju, et raha jätkub neist vähem kui 10 % rahuldamiseks. Samal ajal on märgata, et lugemisoskus on languses, seda eriti projekte hindavates ringkondades. Loetakse ainult tuttavate taotlejate nimesid ning jäetakse projektide sisu sinnapaika, sest keda see siis enam huvitab, kui raha saaja juba teada on.

Muidugi tekib iga uue oskuse leviku ajal mitmeid tasu eest teenuse osutajaid. Nagu kunagi lugesid-kirjutasid oskajamad õpilased maainimeste eest kirjavahetust linna läinud lastega, on nüüd kutselised projektikirjutajad. Tore on. Aga kummaline, kust tuleb neile maksmiseks tasu? Enamus rahajagajaid ei aktsepteeri isegi üldkulusid (nt suuskade ost on abikõlblik, suusamäärde soetamine aga mitte), rääkimata projektikirjutajale maksmisest.

Ilmselt on siingi süsteemi väike eufemism juba algusest peale sisse planeeritud - kõik teavad, et osa saadud projektirahast tuleb kohe õigesse kohta ära maksta, kuid kuluarved selle summa katteks tuleb kuidagimoodi kuhugi mujale ära peita. Sõita n.ö. määrimata suuskadega, kuigi igaüks teab, et see on ilmvõimatu.

Ehk ma eksin ja tegelikult ongi kõik õige. Aga mismoodi siis nende kerjamiskulude katmine abikõlbulikuks tehakse?

vaene 6. september!

Nüüd siis selgub, et 6. september on mahajäetud. Vaene õnnetu kuupäev, ehk peaks mõni naisteajakiri süvenema tema probleemide lahendamisse? Ja meelelahutustelekanalid võiks teha südantlõhestava reality sellest, kuidas mahajäetud 6. september endale uut sõpra otsib ja kandidaatide hulgast valib. Tõsi, kuna läheduses on tugev konkurent 11. september, siis vaevalt, et ta midagi head leiab.

Aga äkki on tegemist hoopis toimetaja näpuveaga?
Ikka juhtub, säästuaeg, keeletoimetajaid ei jaksa keegi enam palgal pidada.

Thursday, September 9, 2010

Bacardi F-tulemustest ja purjenumbritest

Et kui kedagi huvitab, millega ma täna (nüüd juba eilsest) lõunast saadik olen tegelenud, siis... Bacardi FUN sarja vahekokkuvõtet üritasin tekitada. Sain valmis, polnudki väga hull töö. Palun vaadake ja kontrollige, kas kõik kohad ja punktid on õigesti kirja saanud.

Aga ega see lihtne ei ole, sest purjenumbrites valitseb meil suur porno, mida siiani püüdsin lahti harutada. 4. kohal on küll üks Peeter Nõmmik, aga kui ma oleks ausalt kirja pannud, milliste purjenumbrite all ta erinevatel etappidel sõitis, oleks seal nimekirja lõpus paar arusaamatute purjenumbritega sellenimelist tegelast, kellel enamuselt sõitudest DNC. Õnneks on Nõmmik niivõrd koloriitne tüüp, et teda ma tean ja suudan nime ning võõrad purjenumbrid enamvähem loogiliselt kokku viia. Aga kui mu asemel oleks mõni noorem tegelane, kes surfirannaprominente ei tunne? Või sõitis seekord siiski Koit Teder ka mõnd etappi, kelle punktid ma nüüd Peetrile arvestasin???

Miks ma nii kuri? Sest eriti tänulik olen mõttetult kulutatud töötundide eest kõikvõimalikele säästu-surfajatele, kes ei ole viitsinud isiklikku purjenumbrit soetada, vaid sõidavad mingite kuradi ahvi-aretistega, X, XX ja nende kombinatsioonid, nagu mingil pornomessil oleks. Võtku siis vähemalt riidest lahti, kui isiklikku numbrit ei raatsi soetada – on teistel lõbusam sõita. Populaarsed surrogaatnumbrid on ka 0 ja 1, ilmselt on mõnedel mõtlemine ainult kahendsüsteemis. Või nagu -1 (jah, otsige tabelist üles, üks mees hindab oma väärtuseks „miinus üks”). Või siis vennad, kes kordamööda omavahel purjesid vahetavad ja/või sama purjenumbriga stardivad. Kes teab, mitu Kaske meil numbri 152 all sõidab? Võtku siis võistlejanimeks Kaasik ja liitku kõik karistuspunktid kokku. Kambapeale sõidavad ju nii hästi küll, et peaks kusagile kolme neljandiku peale jõudma. Hea, et Prince meil võistlustel ei osale, neid hieroglüüfe ja kujundeid finišikohtunikud vaevalt et üksteisest eraldada suudaks.

Muidu on see kõik ju lõbus, aga tulemuste tegemine on tohutu mustkunst. Ja need, kel korrektsed numbrid purjedel, võiks protestida, nii et vähe pole. Probleem ilmselgelt selles, et võistluste korraldajad (s.t. EPL ja koostööpartnerid) ei ole olnud suutelised sundima inimesi mingisuguselegi elementaarsele korrektsusele purjenumbrite osas.

See jama kokku tähendab, et kõikide sarja võistluste kõikide võistlussõitude tulemuste tabelite read ja tulbad tuleb käsitsi läbi käia, võrrelda, et huvitav, kes siis nüüd sel korral sõitis purjenumbriga "XX" või "Õ" või "1". Või et kas keegi on jälle laenanud sõbra purje, millega hulgaliselt DNF-e korjanud. Või oma häid tulemusi laiali jaganud erinevate purjenumbrite vahel. Saan aru, et selle kokku arvutamine on minu töö ja pole võistlejate mure, et programm lolliks läheb, kui sama inimene erinevate purjenumbrite all erinevaid finišikohti saab. Aga iga inimene vihastaks, kui teised lihtsalt laiskusest, lollusest või ma ei tea millest veel tema töö 100x keerulisemaks ja aeglasemaks teevad ja siis vinguvad, et "milleks meil seda EPL-i vaja on" ja "miks tulemusi üleval ei ole". Sellepärast ei ole, et mul pole peas 100 inimese võistlustulemused näo järgi 4 etapi kõikide sõitude lõikes, purjenumbreid arvestamata. Võtke endale üks kindel number ja tehke see enne võistlust kasvõi teibist. Või kasutage numbripõhja, millel saab numbreid vastavalt vajadusele ümber kleepida.

Huvitav küll, kui näiteks silmaarsti juures käime, siis ju ei saada vaheldumisi vanaema ja naabri kassi enda eest testidele, mille alusel pärast operatsioon tehakse? Aga võistlema kõlbab küll minna mitme erineva purjenumbriga vaheldumisi. Või saatke mõni noorem sugulane poodi, kui vaja spordijalatseid osta, laps kiire, jalg kerge, las proovib jalga ja toob sobivad suusasaapad.

Muidugi saame hakkama, sest Fun on Fun ja mäng pole mõisa peale. Ilmselt ei hakka keegi protestima ka. Ainult viriseda saab veebis.

Friday, September 3, 2010

Paatsalu spiidikoht järele proovitud

Väga hea oli.

Mõned üldandmed spoti kohta:
Juurdepääs autoga: võimatult keeruline (eramaad, eelkokkulepped jms)
Rigamiskoht: ülikitsas, ümberringi võsa ja roostik
Kama tassimine randa: 100 m üle kadakate, läbi kõrkjate ja kivikuhjade
Vetteminek: kõrkjane, kivine, libe
Vesi: esimene 0,5 km tihedalt ohtlikke kive, kalavõrgud

Edasi on aga kõik väga hea. Oosäär kulgeb kirde-edela suunaliselt ja võtab päris hästi maha N ja NW tuulte laine. Oosääre kõrval ida pool on sügav kanal, juba 30-40 m kaldast on vesi üle pea, kive ei ole, vetikaid ja muud vesiheina kah ei paistnud. Speedi jaoks ideaalne.
Parimad sõidutuuled: NNW 320-335 või siis juba SWW, kui peaks olema võimalik vasaku halsiga kanalis kiirust koguda.

Tuul oli seekord natuke puhanguline, nagu maatuul ikka, aga piisava tugevuse korral väga mõnus. Mul isiklikult murdus 30 kn piir, natuke nagu isikliku kiirusrekordi moodi. Vähemalt neist sõitudest, millest GPS-i salvestatud tõend alles. Põldmarjad olid ka päris head.