Windsurf ja wabaõhumuuseum

 

ISAF-i otsus RS:X Rio olümpialt välja jätta on paljudele vanakoolimeestele kibe kaotus. Mõtlesin isegi, et kas peaks kurvastama. Leidsin, et väga pole vaja. Surf on surf. Elujõulisemad purjelauaklassid (Formula, Freestyle, Slaalom jt) on olümpiakomitee rahapadadest nagunii eemal hoitud. Praegune otsus on ametliku purjelauaspordi stagneerunud süsteemile kiire ja konkreetne lõpp ning võimalus uueks alguseks. Pole parata, olümpial kehtib põhimõte: „Oo sport, sa oled raha!” Kujukas, et Olympose mägi ja mängude sünnikoht just Kreekas asuvad.

Lohesurf on tore ala, keskkonda ei reosta, varustus võtab vähe ruumi ja algajad saavad esimese eduelamuse kiiresti kätte. Lohesurf liugleb populaarsuslainel. Üksikute fanaatikute ekstreemsest harrastusest on ammu saanud tavaturisti turvaline rannalõbustus kaubanduskeskuse ja baari vahel. Argumente nii lohesurfi kui purjelauasõidu poolt ja vastu on kaua heietatud ja neid siinkohal üle ei korda. Olümpiamängud vajavad massklientuuri ning mida ISAF ROK-i survel või soovitusel on otsustanud, muudab heaks kõik lohe kui purjetamisklassi puudused. Kui jumalad Olympose mäel on rääkinud, hoiab mõistlik kreeklane suu kinni. Ja teeb veini lahti.

Mis saab purjelauasõidust edasi. Korraks tuleb tagasilöök ja eriti kurvad on need, kes mingil põhjusel endale RS:X varustuse on ostnud. Londoni kohad on täis ja järelturgu enam pole. Oma lõbuks sõidavad purjelaudurid aga ikka ja tuleb ka noori peale. Alles on jäänud ju ka algne päris surf ehk lainelauasõit. Kusagil peetakse võistlusi, on omad iidolid ja fännid ning nende elukombeid jäljendav subkultuur koos sponsorkarusselli, reklaami- ja legenditööstusega. Ehk tekib kunagi isegi mingi kvalitatiivne areng ja purjelaud teeb ühel hetkel ka OM-l comeback’i, nagu kadunud Tornaado sündis uuesti läbi Nacra 17. Spordiala on ju lahe ja pakub peale RS:X-ga pumpamise raske töö veel palju muid elamusi slaalomivõistlusest saarte vahel matkamiseni.

Tegelikult aga on ju kogu surf natuke nagu vabaõhumuuseum – kõigil on uhke tunne, et see meil ikka olemas on ja TV-s paar korda aastas näidatakse. Hea ja lollikindel atribuutika ka reklaamiagentuuridele. Mitte liiga massiline, mitte liiga igapäevane, põnev ja peibutav. Kutsub kindlaid sihtgruppe samastuma. Aga küsi, millal ise viimati käisid või kas peale kaerajaani mõnd muud manöövrit ka oskad nimetada? Enamus sõpru-sugulasi jääb vastuse võlgu. Keskkooli ajal vist sai korra proovitud…

Mis seal ikka, mis ühele muuseum, see teisele tavaline elu. Hoidkem oma pärimust!