klienditeenindaja kaitseks

Lugesin Gerdi postitusest, kuidas teda kui kuningas-klienti jälle piisava aupaklikkusega ei koheldud. Hakkasin talle kommentaari kirjutama, kuid sellest sai iseseisev postitus. Klienditeenindaja kaitseks.

Naeratuseta, ebaviisakas ja tülpinud ilmega teenindaja on ilmselt põhjamaalaste edu-religiooni kaasnäht. Edukas ja õnnelik on modell, firmajuht, poliitik, telestaar või mõni teine kollase ajakirjanduse jutuaine. Vapper ja ilus räägib oma tööst telesaates ja seltskonnaajakirjas, naeratab ja särab. Pizzamüüja, kliendikonsultant, automehaanik või supermarketi kassiir on selle loogika järgi kaotajad. Kes peaks lisaks oma staatuse häbenemisele iga rikka ja ilusa külastuse üle suurt rõõmu üles näitama ning ette-taha kummardama.

Sellised postitused, nagu praegu kommenteeritav, ei aita kuidagi kaasa klienditeenindaja ameti väärtustamisele või teenindajate töörõõmu suurenemisele. Me ise oma üleoleva suhtumisega surume neid alla ja turtsakas teenindus on loomulik vastureaktsioon.

Proovi äkki nõudmise ja kurjustamise vahepeal sõbralikku suhtumist? Naerata ise ja ütle, et saad aru, kui väsitav on, kui kõik "on tallinnast ja maksavad" ning kogu vahetuse jooksul teenindajale mõista annavad, kui tühine ta on. Olen proovinud. Töötab palju paremini kui kaebuste raamatu nõudmine, juhataja kutsumine või ähvardamine et "homme sa enam ei tööta siin!" Kujutle ennast teenindaja asemele. 8 tundi ja tihti rohkem sama toimingut. Paljud kogu aeg püstijalu, vahepeal väike lõunapaus ja siis jälle ülbed ning nõudlikud kliendid, igaüks oma erisoovidega, kõigil kiire ja kõik väga tähtsad...

Teine küsimus on makromajanduslik pool. Keegi peab teenindajatöö ka ära tegema. Järgides Gerdi soovitust, jääks meil enamus klienditeenindaja ametikohti peagi tühjaks. Niigi töötajatest puudus, kui hakkaks veel nõudma erilisi, solvamiskindla närvikavaga teenindajaid, peakski pooled ärid uksed kinni panema. Ja ülejäänud tõstaks rõõmsalt hinda. Kas puuduliku keeleoskusega võõrtööline meeldiks selle koha peal rohkem?

Tahad head teenindust? Mine Egiptusse. Teenindaja, olgu ta kelner, bussijaama kassiir või mobiilifirma letiteller, on oma ameti üle uhke ja rõõmus. Mitte ainult seetõttu, et riigis on miljoneid, kellel pole sedagi tööd. Egiptuse teenindaja suhtleb, on sõbralik ja enesekindel. Ta saab aru, et aitab klienti. Et klient ei ole küll päris kuningas, kuid et nii teenindaja kui klient on teineteisele vajalikud. Ning koostöö toimib.

Kuningas ei saa üksi olla, alamad peavad ka olema. Samamoodi ei ole võimalik klient olla, kui pole teenindajat. Ka kuningatel on see risk, et kui alamate vastu liiga ülbeks minna, võidakse pea maha lüüa ja uus valida. Ükski klient ei ole asendamatu.

Harley Mac Davidson, vau!

Macintoshi arvutitel ning Harley Davidsoni mootorratastel on palju ühist. Võiks lausa öelda, et kui Mac oleks tsikkel, oleks ta HD ja kui Harley oleks arvuti, oleks ta Mac. Avastasin selle seaduspärasuse, kui püüdsin: a) uue G3 modemi internetiühendust tavalisest läpakast wifi kaudu välja jagades MacBookile kättesaadavaks teha; b) sama G3 modemit Macile otse külge ühendada. Ei õnnestunud kummalgi moel. Noh, ma pole ilmselt piisavalt pühendunud IT-mees ja Maci puhul ei tea ma üldse, mis karul kõhus on.

Samal ajal akna all põristav Harley tõi aga tõdemuse, et kindlasti on Mac väga hea arvuti, parim. Nagu Harley on tsiklite tsikkel. Ja ühiseid jooni neil on.

Mõned eelised kasutamiskindluses ja teatud funktsioonides.
Palju puudujääke tavakasutuses.
Vinge disain ja VÄGA arenenud vidinaturg, mis sama disainiga pudipadi rahaks pöörab.
Absoluutne ühildumatus kõige muuga, nii et patt on isegi proovida mõnd no-name asja külge kruvida.
Ülepaisutatud hind, mis püsib ka kasutatud masinate järelturul.
Andunud fännid, kes on oma brändi eeliste tõestamiseks valmis sõdu alustama.

Harley vaieldamatud eelised tulevad välja motomeeste kokkutulekutel. Ja trendikate kesklinnakohvikute ees parkimisel. Ka Maciga wifikohvikus istudes olen sama tunnet tundnud – trenditeadlikumad inimesed noogutavad lugupidavalt pead, fännidest kaaskasutajad tulevad juttu rääkima. Et mis aasta mudel ja kuidas tuunitud ja mis nippidega ma raskemaid situatsioone lahendanud olen. Vahetatakse aadresse ja paremate hooldusmeeste kontaktandmeid. Tsunftitunne on tugev.

Kuid ringrada ja krossi sõidetakse jaapani või euroopa tsiklitega ja suured serverid saavad õunamärkideta hakkama. Jaapani varuosad pole Harley jaoks. Ühilduvusküsimused muutuvad varsti iga macikasutaja teiseks erialaks. Sellegipoolest võib olla uhke tunne, kui kaubamärgina tuntud mürin üle promenaadi käib või kui foto/videotöötlusprogramm ka tippresolutsiooniga materjali kallal kinni ei jookse.

Argipäeviti sõidab Harley-mees siiski tõenäoliselt Toyotaga tööle ja kui Maci kasutajal oma kuldsest üksindusest villand saab, lülitab ta ümber XP-le või kasutab salaja mõnd tavalist arvutit. Ja pühapäeviti ilusa ilmaga kadestan mina vaikselt neid eliidi hulka kuuluvaid, kes oma Harley treilerilt maha veeretavad ja mere äärde põristavad. Et seal tavaläpaka akust kordi kauem vastu pidava MacBooki säravselgelt ekraanilt kvaliteetset filmi vaadata.


PS. Kui MacDavidsoni kasutajad end nüüd minu peal välja elada soovivad, on kõik teretulnud. Ise kasutan Delli, sõidan Fordiga. Pidulikemateks sündmusteks olen küll Maci laenanud, kuid HD-ni jõud ei küüni, sest sellist asja ei laenata. Motokogemus jääb seega vaid KTM tasemele.