Thursday, December 6, 2007

Põhjala unelm ehk täisroojatud Nokia

Maailma inimarengu aruande viimase koha riiki Sierra Leonet iseloomustas üks päevaleht hiljuti šokeeriva fotoga lastest, kes mängivad ühtlasi käimlana kasutatavas ojakeses. Nüüd raputab heaoluinimesi uudis, kuidas tollesama inimarengu aruande 11. koha riigis Soomes on tuhanded inimesed kraaniveest kõhutõve saanud. Solgimürgituse, nagu kõrgtehnoloogiaga varustatud arstid on kiiresti välja selgitanud. Poleks Nokia-maa vaid mõni aeg tagasi Auvise Pekka amokijooksuga maailma uudisreitingute tipus olnud, saanuks mobiiltelefoni nimelise linna veekraani-salmonellast maailmahitt. Mine tea, ehk veel saabki. Kui mõni doos kolibakterit või enterokokke tõesti surmavaks peaks osutuma. Hoidku jumal muidugi selle eest, ehk suudab aastakümnete jooksul kõrgetest maksutuludest ehitatud tervishoiusüsteem kannatanutel ikka kõik vajalikud loputused teha ja reostunud vedelikud jälle puhaste vastu vahetada. Keskkonnakaitse osas ollakse Soomes üldiselt väga nõudlikud, vaevalt et nüüd saastunud inimesedki puhastamata jäetakse. Küllap saab keegi trahvigi.

Mitä nyt, velikullat? On’s aastakümneid kestnud vodkaturism tõesti lõpuks ka üldisele mõistusetasemele mõjuma hakanud või tuli kaamos sel aastal ebatavaliselt vara? Professor Mikko Lagerspetz soovitab veel tänagi eestlastel areneda „igava põhjamaa” suunas, kuna Eestis olevat mängureeglid puudulikud ja asjad liiga muutlikud. Muidugi on. Aga miskit mäda paistab ka Soome riigis sel sügisel. Kaks sellist pauku korraga! Hea, et vähemalt Räikkönen alt ei vedanud. Muidu oleks eriti kurb joulu oodata.

Ei oska mina analüüsida, millest see kõik. Kas on heaolu saavutamise pinge olnud nii kõva, et nüüd mitmed mutrid korraga logisema hakkavad või on tegu lihtsalt kehvast tähtede seisust tingitud kokkulangevustega. Ehk on hoopis üleilmastumine mõned hästi sihitud tagasilöögid andnud, ei tea. Paska juttu igatahes.

Ärge väga solvuge, soomlased, ikka juhtub. Eks põhjamaa inimestel on alati kergelt hea meel, kui naabril miskit nässu läheb. Naapurikateus. Seni on soomlased ise varmad olnud näpuga näitama, kui kusagil midagi vähe kehvemini korraldatud, kui neil kodumaal kombeks. Kui laev põhja läks, teadsid kõik naabrid kohe rääkida, kes süüdi on. Ega me nüüdki ju ei parasta, lihtsalt tunneme kaasa ja täname vaikselt taevast, et see pauk meist seekord mööda läks. Pealegi, langes ju Eesti inimarengu aruandes tervelt 4 koha võrra ega küüni enamuse näitajate poolest Soome taseme lähedalegi. Mis teeb enamusele siinsetele hinnatõusu ohvritele muidugi tõsist tuska.

Küllap nüüd on Soomes ajakirjanikel ja advokaatidel kõvasti tööd. Kahjutasunõuded vaja kokku kirjutada ja sisse nõuda, uued ennetus- välistus- ja kriisikõrvaldamisprogrammid välja töötada ja ellu rakendada. Juttu jätkub kauemaks. Šokile järgneb krapula ja siis taastumine. Seni aga, tulge ikka meile! Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on just eurorahadega uued kanalisatsioonitrassid valminud, sealt ei saa sitta survega ka sanatooriumi sauna. Üldine heaolu püsib vaatamata hinnarallile nii madalal, et soome palgaga elab siin endiselt päris normaalselt. Kuigi kinnisvara hinnatõusult enam ei teeni. Ja viin on meil ikka kange, tapab kõik bakterid juba enne kui need kõhule kurja tegema pääsevad.

---
See lugu on jälle EE arvamusrubriigile kirjutatud

No comments: