Ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen, kes sa ise oled, räägib psühholoogide käibetõde. Põhiliselt meenub see tarkusetera inimestele enamasti siis, kui on vaja halvale rajale eksinud ligimese tegevusele õigustust leida või lastele moraali lugeda. Kaalujälgijad kinnitavad, et inimene on see, mida ta sööb. Ilmselt vihje, et mingi mõte on ikkagi sees nende rahvaste toitumisharjumustel, kel siga on roojane loom ja rasvane toit luksus, mille kättesaamatust vaesematele rahvakihtidele oli vaja kuidagi põhjendada. Siit võiks edasi heietada veel paljude tarbimisharjumuste teemal. Küsida retooriliselt, miks lõunamaa rahvad nii vähe viina joovad ja põhjamaades jällegi veinist lugu ei osata pidada. Ja vastupidi. Võimalik, et siingi on mingi religioosne ajalugu mängus, kuigi ise kahtlustan rohkem kliimast tulenevaid põhjuseid.
Omamoodi õigus igaühel. Erinevate religioonide jumalatele meelepärased eluviisid, tuleb välja, on tegelikult kasulikud eelkõige inimesele endale. Nii ongi algselt poliitilistel põhjustel kehtestatud usulised reeglid tänapäevaks leevenenud ja asendunud isiklikku kasu lubavate käitumisjuhistega. Moraal on siiski sarnane: keelatud asjad viivad halbade tagajärgedeni. Pättidest sõpradega taaskohtutakse tavaliselt vangimajas. Rasvunud inimesed on koledad ja surevad kiiresti infarkti. Viinast saab kiiremini tsirroosi kui veinist. Pole muide taibanud üheltki tõsiusklikult moslemilt küsida, et kui koraan keelab kääritatud marjade ja viljade mahla joomise, et kuidas siis on lugu loomsetest saadustest jookidega, nagu kumõss või mõdu?
Järjekordselt Eesti maanteelt eluga pääsenuna taipasin äkki, et tänapäeva inimesele on tema liiklusvahendi mark, värv ja võimsus sama olulised näitajad, kui sõbrad, söök või jook. Ehk olulisemgi. Veel enam üldistades – olen see, millega sõidan.
Et sõiduki-teema kõigile väga korda läheb, tõestab kasvõi ülemaailmse autoajakirjanduse vohamine. Autoajakirju, -saateid ja -saite tundub juurde tekkivat samas tempos, kui naftahind kerkib. Muidugi on välja kujunenud teatud mõttemallid. Sakslane sõidab Volkswageniga, prantslane Peugeotiga. Ameeriklane loomulikult Lincolniga(Ford) või Cadillaciga. Venelane Volgaga. Eestlane sõidab maasturiga. Vähemalt unistab ja kuni seda endale lubada ei saa, liisib hetkel kõige soodsamalt saadava keskklassi auto ja hellitab seda kui pereliiget.
Aga kus on autopedenduseks ristitud nähtuse juured? Eks ikka sealsamas, kus muudegi meemide omad. Kõige rohkem teame kõrberahvaste transpordi ajaloost. Kaupmees sõitis kaameliga, käsitööline eesliga. Põllumehel olid härjad, sõjamehel hobused. Riiklike ehitusprojektide jaoks toodi materjali veolotjadel, viikingid tulid põletama ja peksma kiirete purjelaevaga. Kõik oli paigas, sõiduvahendi järgi võis öelda, kes sõidab. Küllap on see alateadlik arusaam inimestes tänapäevani sees. Ja vastab rohkem tõele, kui me igapäevaselt sellele mõtleme. Kui palju sõidukivaliku stereotüübid tänapäeva maailmas paika peavad? Mehhiklane sõidab motorolleriga, nagu ka mehhiklaste esivanemad Ibeeria poolsaarel. Hiinlased sõidavad jalgratastega, hindud elevantidega. Aafriklased käivad jala. Liiklusvahend on saanud olemuslikuks osaks inimese iseloomustusest.
Ei pea paika, ütlete? Istuge Vabaduse väljakule ja vaadake, mis mööda sõidab. Mitu miljonit minutis mööda vurab? Eestlane tahab saks olla. Või paremgi kui saks, las saks sõidab Mersuga, eestlane liisib maasturi. Parem veel, kui see on Porsche. Bussiga või rongiga sõitmine on vaesuse märk või paremal juhul teadlikkuse demonstratsioon. Tallinna „sõida ja pargi” süsteem kiratseb. Jala käimise asemel joostakse spordisaali jõulindil ja jalgratas on ekstreemspordivahend.
Ergo, olen see, millega sõidan.
Jeesus näiteks, sõitis eesliga või käis jala. Küllap võinuks temagi endale sponsorite kulul Mersut lubada, kuid läks lõpuni jalgsi. Endassesüüvimisharjutusena aga võiks igaüks lisaks söömise, joomise, pangalaenamise ja ostlemise analüüsile korraks mõelda, et millega me sõidame?
Jeesus näiteks, sõitis eesliga või käis jala. Küllap võinuks temagi endale sponsorite kulul Mersut lubada, kuid läks lõpuni jalgsi. Endassesüüvimisharjutusena aga võiks igaüks lisaks söömise, joomise, pangalaenamise ja ostlemise analüüsile korraks mõelda, et millega me sõidame?
Kirjutasin selle postituse Arvamus @ Ekspress palvel ja see on seal ka avaldatud.
Keda aga huvitab pikem arutelu, mis autoga Jeesus oleks sõitnud, leiab kaasamõtlejaid nendelt linkidelt:
No comments:
Post a Comment