Hooaeg vaevalt esimese kolmandiku peal, aga juba hävingut rohkem kui rubla eest. Polegi sellist aastat olnud varem. Kõigepealt Rohukülas uim kivisse. Siis Pärnurand ja nina lõhki. Ja lõpuks tänane.
Algas kõik jälle ilusti. Jürka ja Kask raporteerisid Kullipesast, et kohe läheb enneolematult heaks. Enne aga tuli Kase uus Manta ära ristida. Jürka rigas senikaua oma formula-taglast. Selleks ajaks, kui ta oma asjad lõpuks ka piisavalt sügavale vette oli jõudnud transportida, näitas tuulemõõtja juba keskmist 6 m/s. Jürka kadus, pritsmepilv taga, Gotlandi poole. Panin GTX8,5 üles. Et lauaga on... teadagi, kuidas, võtsin varuvariandi - Twister 117. See on küll aeglane ja laisk nagu lohe, aga vähemalt läheb hästi käima ja kannatab suurt purje. Umbes 2 h head sõitu. Twister annab ikka väga palju andeks, kohati tuleb täitsa tunne nagu oskaks sõita.
Pärnu ilm on sünoptikule peavalu. Prognoosi kui vaikset tahad, Pärnus ikka puhub. Nii tänagi. Tuli päike välja ja tuul lülitati sisse. Jürka võttis 5,7. Proovisin ka. Manic 5,7 käis kehvasti. Uuesti GTX8,5 ja keset lahte teel Pärnuranda jäi pool poomi pihku. Järgnes umbes tund aega ujumist, kuni lained mind koos varustuse riismetega randa viskasid. Jalgsimatk tagasi oleks kujunenud aasta spordisündmuseks, kuid õnneks jõudis Kask enne lõpuspurti mulle vastu ja aitas asjad kohale tassida.
Lõpp halb, kõik halb.
No comments:
Post a Comment