Liiv lendas, päike paistis ja kõik tundus kena. Hugo soovitas võtta 103-liitrise 3-uimega laua ja 4,2 purje. Quatro Thruster Super Mini oli hea valik, Goya Bansai X 4,2 aga mitte. Paar triipu sain kangutades sõita, siis jäin puhangute vahel tiksuma ja kaldusin alla ära. Düüni ees teatavasti tuult ei ole. Proovisin sealt veel mitu korda välja krüssata, nii pikkade kui lühemate triipudega, aga nende uimedega oli see lootusetu üritus. Kõrgust ei tulnud isegi nende üksikute pagide ajal, kui see õnnetu puri käima läks. Nii vaevlesin seal oma tund aega, tiksumise ja poolkõva glissiga tuli läbisõiduks 17 km. Valikuid oli 2: kas teha downwindi ja minna Boloniasse või maabuda düünist läänes kivides ja kõndida tagasi surfiklubisse. Valisin viimase, et Hugo paanikasse ei satuks ja otsingut ei korraldaks. Pealegi polnud ma kindel, kas kaugemal ja allpool sellele purjele ikka tuult oleks jätkunud. Nii et üle aastate, kui mitte üle aastakümnete jälle üks shame-walk. Vähemalt oli sportlik jalutuskäik. 1,5 km, kama tassides. Kõrge pulsiga. Aga mitte niivõrd pingutusest kui vihast. Ise vana mees, habe hall ees, aga kurat, purje ei oska valida.
Pärast lõunapausi võtsin Bansai X 4,7 ja see töötas. Levante oli puhanguline, nii et paar ootamatut selili vajumist tuli ikkagi vastu võtta. Aga muidu kõik bien. Jibed tulid suurte lainete abil päris kenasti ja kuigi maksimumkiirus jäi suhteliselt madal, oli surfamist küll ja veel. Lõpuks hakkas jahe ja hommikuse mõttetu tiksumisega väsinud käes andsid mõista, et aitab küll. Õhtusessiooni pikkuseks tuli 21,2 km.
Ja kindlasti oli selles jamas oma osa ka pühapäevasel kiitlemisel. Et kui palju juba sõidetud ja kui hea ilm ja nii edasi. Kaks päeva olid vahepeal täitsa tuuletud ja nüüd siis selline jama.
Laud on muidu aga äge. Kergelt käima, sujuvalt chopist läbi, kergelt hüppesse, maandub pehmelt, pöörab hästi. Kõrgust läheb vaevaliselt, aga kõik muu on viimase peal.
No comments:
Post a Comment