joone juures oli huvitavam

Mis valimistulemuste eesotsas toimub, ei huvita, sest vahet pole. Seevastu oli tähelepanuväärne, mis toimus vahetult joone peal ja all.

Kõigepealt, tubli töö rohelistelt. Ilma pillava kampaaniata, ilma populistliku kõikelubamiseta parem tulemus, kui rikastelt reiljanitelt. Ei nõustu ettekuulutajatega, et tegemist on järjekordse protestihäälte püünisega. Usun, et Eestis võib 40 000 keskkonnast hoolivat inimest olla küll. Vähemalt on nüüd ka Riigikogu lopsakas ihus väike okas, mis olulisi asju meelde tuletab.

Pisut kurvaks teeb kristlike demokraatide tulemus. Kuigi eelmise korraga võrreldes on nad enda tulemust 50% võrra kasvatanud, jäävad absoluutarvud napiks. Seekord sai kristlaste sõnum ligi 10 000 inimese toetuse. Millest on kahju, sest tegelikult on nende sõnum üks maailma enim levinud sõnumeid üldse. Ja toiminud rohkem kui poolteist aastatuhandet. Paraku on vist eestlase tänapäev, et kuna kristus kohe ja palju pappi ei luba, siis vaatame kirevamas pakendis pakkumisi.

Vene parteide kasin protsent suhtes valimas käinute koguarvuga kinnitab, et suur osa venelasi on siiski oma hääle andnud ning see on maandunud nimekirja tippu, millest ma täna ei räägi.

Ning viimaks väärib tunnustamist, et eesti jonn ei ole siiski välja surnud ning üksikkandidaatide lootusetut võitlust on toetanud pooltuhat inimest. Lisades neile vähemalt sama perspektiivitut sõda alustanud Kivisildniku toetajad, saame paar tuhat inimest, kes usuvad, et tahe viib läbi halli kivi. Vaat need oleks kaasmaalased, kellega luurele või võitlusse minna!