talinlane tahtis küttepuid (ja kartofelit)

Juhtus nii, et pidin jälle parkima auto ööseks pealinna keskele, juba tuttavasse kohta. Seekord sõitsin kaubikuga, viimasest maal käimisest veel mõned sületäied küttepuid kuudis. Eks natuke kõhe oli pärast valimistulemuste selgumist sinna parkida küll ning õudne eelaimdus ei petnudki.

Hommikuks olid kõigi uste lukusüdamikud lõhutud, mõnes veel poolikud muukrauatükidki sees. Küllap olid valijad läbi akna näinud, et sees on küttepuud ning arvanud, et need ongi need, mida neile lubati. Või siis lootsid, et kartulid on istme all peidus, need uued, mis mädanenute asemel sigade ette toodi.

Õnneks polnud valijad siiski autosse sisse saanud, sest kaubik on vana ja rauast, uksed nii tugevad, et isegi kangiga ei kanguta lahti.

Nõme lugu igatahes.

kõik teed viivad Marbellasse

Pärast eilset tümitamist vähemuste eest võitlejate poolt tundus eriti masendav, et Postimees jätkab täna sedasama propagandarünnakut stiilis "suhtuge meisse hästi või me kutsume euroopa kohtu teile kallale".

Pole vist mõtet hakata uuesti kurtma, et mind selline asi ahistab. Kui ma tahaks Bikersis teiste lipsuta meestega tsiklitest ja autodest jõmiseda ning õlle kõrvale mõne sigarillo teha, on see seadusevastane. (meenutuseks: Bikers Pub sai lipsuga külastaja mitteteenindamise eest ühe vinguri kaebuse tõttu mingi ettekirjutuse).

Seadused on täitmiseks ja elatagu siis nii. Suitsetajad restoranidest välja, homod asemele. Pommimees Märt on kinni, uutele rohelise rätiga pommimeestele integratsiooniabi ja keeleõpe. Väidetavalt kaasasündinud (nagu homoseksuaalsuski) erisättumused liputamine ja lasteahistamine on karistatavad, omasooiharust aga peab saama avalikult manifesteerida.

Kui teie Euroopa on selline, siis ma eelistan Aafrikat.

Tegelikult on tänane täiesti mõttetu postitus. Lihtsalt leidsin hea kaadri tee äärest, mis isegi Ilja Murometsa väheks ajaks mõttesse võtaks. Muide, Marbellast natuke maad edasi on sadam, kust praamiga Aafrikasse sõit võtab vähem aega kui Rohukülast Heltermaale.

valge heteromees tuleb vähemusgrupiks kuulutada

Tänane postitus on ajendatud Liisa Pasti halast Päevalehes, kui diskrimineeriv meie ühiskond ikka on. Neegrite ja välismaalaste ja lesbide ja pedede ja kõigi muude vähemuste suhtes. Konstruktiivset plaani kirjutis ei sisalda.

Tunnen juba ammu sügavat süütunnet, et olen valge, heteroseksuaalne, keskealine, keskmisest aafriklasest mitu korda rohkem tarbiv mees, kes juba oma olemasoluga ahistab tohutult vähemusgruppide õigusi. Ilmselt peaksin kappi peitu minema. Või kiiresti enesetapu sooritama. Edasi elamise eelduseks oleks ehk end naiseks lõigata või kiiresti vanuriks või invaliidiks saada, et vähemuste vihmavari minugi kohale ulatuks. Kas ma siis võin käia restoranis ilma teist omasoolist suudlemata, peab Liisa käest küsima.

Erinevused on olnud ja jäävad. Mida loetakse erinevaks, sõltub ühiskondlikust kokkuleppest. Mis on massiline, on normaalne, vähemused kuulutatakse väärnähtusteks. Mõnel ajaloo hetkel sallitakse erisusi rohkem, siis tuleb jälle „puhastus”. Kuritegevust, ksenofoobiat, maailmavaatekonflikte ja sõdu tuleb ka 1000 aasta pärast, lihtsalt nende alused ja määratlused võib-olla muutuvad pisut. Võimalik, et enamuse saavutanud vähemused kuulutatavadki minusugused ükskord kuritegelikuks ja nõuavad näiteks sundkorras zoofiiliks hakkamist.

Ma ei propageeri vägivalda erinevate suhtes. Kõigil olgu õigus elada oma äranägemise järgi ja õigus oma arvamust vabalt avaldada. Tänaseks on Eestis vähemuste propaganda paraku nii massiivseks muutunud, et tänavasallimatus on selle loomulik vastureaktsioon. Ma enam ei loodagi, et minusugusel oleks õigus võrdsele kohtlemisele. Tänu Liisa-suguste seisukohavõttudele olen ja jään ma diskrimineerijaks.

Õnneks on maailm suur ja igale poole ei suuda meie vähemustepropagandistid jõuda. Kuigi võiksid. Võiksid õppida, mis on juhtunud maades, kus sallivuse, multikultuursuse, integratsiooni ja kõige muu sellise sildi all kõike lubati. Vaadata, kes seal täna enamuseks on saanud ja kui sallivalt käitutakse seal endise enamuse, nüüdse vähemusega.

Või siis võiks proovida uutele turgudele tungida. Liisa, äkki tahaksid minna näiteks mõnda kurdi rahvuslaste piirkonda ja seal oma sallivusloenguid pidada, võib-olla esineda ehk ka mõne näitliku demoetteastega, nagu Sa ähvardasid homod välja visanud restoranis korraldada? Ma paneks panuse, et Sind ootaks paari päevaga surm kividega surnuksviskamise läbi. Või seletaksid äkki Darfuri neegritele Sudaanis, et valge soomeugri mees peab saama nende karjamaadel kaevu kõrval rahulikult talu pidada, sest sallivus on meie maailma alustala?


PS. Kui Sa Liisa, nii rangelt kõiki vähemusi kaitsed, siis äkki korraldad mingi kampaania, et T.H.Liiv vangist välja saaks? Ta ju ka lihtsalt natuke erinev.