Saturday, November 26, 2011

Põhjamaade MV 2012

2012. aasta juulis toimub Pärnus purjetamise suurvõistlus Nordic Youth Championship 2012, kus teiste purjetamise Olümpia- ja ettevalmistusalade hulgas võistlevad ka RS:X U-19 klassi noored. Viimane aeg hakata ettevalmistusi tegema.

Täpsem info ja NOR ilmuvad aastavahetuseks Pärnu Jahtklubi veebilehele www.jahtklubi.ee

Monday, May 23, 2011

3 - 30 m/s

Levante on õige pööraseks pööranud, täna puhus terve päeva 3-30 m/s. Paraku oli suurem osa ajast esimest äärmust ja keskmisi tuulekiirusi polnud üldse. Proovisin 5,3 ja 103L. Puhangute ajal käis puri kõvasti üle ja oli raskusi laua vees hoidmisega. Need madallenud aga kestsid parimal juhul minuti-paar ja seejärel saabunud tuuleauku sisse sõitmine tekitas tunde, nagu oleks vastu kummist seina kihutanud või tuul äkki teisest suunast puhuma hakanud. Vahet polnud, kas siis mõneks ajaks sisse vajuda ja ujuda või põlvini vees tasakaalu hoides järgmist puhangut oodata, nõme oli ikka. Üllatusmomendiks oli, et uus puhang võis tulla eelmisega võrreldes hoopis teisest suunast. Pärast paaritunnist maadlemist tõdesin, et parim laud sellise ilma jaoks on malelaud.

Lohemeestel oli veel hullem, neil ju kukkusid lohed tuuleaukudes alla. Ja startisid siis iseeneslikult kõikvõimalikest kummalistest asenditest. Ilmselt olid ka kohalikud päästeametnikud olude ekstreemsust hinnates otsustanud ennetavalt tegutseda: oranž päästelaev triibutas ähvardavalt just sellisel kaugusel kaldast, millest kaugemal sisse kukkudes tekib oht neemetipust mööda kantud saada.

Sunday, May 22, 2011

ülestõmbamisotsa rakendusi

Leia pildilt ülestõmbamisots. Võimalik, et seesama, mille puudumise tõttu eile ühe päris pika ja jaheda ujumise osaliseks sain.

Täna käis 5,9 ja 110L päris kenasti, sõitsin siestani. Siis tegi ka tuul väikse siesta ja päris heaks enam ei läinudki. Otsustasin tuule eeskuju järgida ja merele enam mitte ronida.

Lobisesesime Bilbaost pärit Jorgega, kes on Volare klubis asendusinstruktor. Instruktoril peab oma eluase olema, tavaliselt tähendab see surfibussi, mille saab parkida klubi taha - see võimaldab instruktoril ka öövalvuri ülesandeid täita. Päris põhikohaga instruktor Fran sõitis 15 päevaks Marokosse puhkama ja surfama. Sest nagu ta ise ütles, varustuse laenutamise ja õpilaste õpetamise töö surfiklubis tekitab temas liiga palju stressi.

Kuidas see Ansip selle peale ütlekski: kui see on stress, siis sellises stressis ma tahaksingi elada.

Saturday, May 21, 2011

õppetund purjetamisest


Vana mees, habe ees, aga mõnd asja peab iga kord uuesti õppima:
Purjetamine (sealhulgas purjelauasõit ja lohesurf) on spordiala,
mille harrastamiseks on vaja tuult. See on see loodusnähtus, mäletate.
Ohu märgiks oleks võinud olla, et väikseim puri, mis välja läks, oli 6,5 ja ka suuremad käisid ainult kohati. Hugo muidugi tõestas, et tema slaalomikamadega saab kihutada. Pakkus mullegi. Nõustusin proovima. Mis, nagu selgus, oli viga. Läksin peale kalipsota, lühikestes pükstes ja palja kõhuga, nagu seal rannas hängisime. Puhangute hetkel käis slaalomikomplekt ilusti. Ühes tuuleaugus kukkusin sisse ja avastasin, et Hugo ei kasuta ülestõmbamisotsa. Ujusin mastitopini ja hakkasin purje veest välja upitama. Ilma kalipso ja vestita on sellise suuruse purjega veestart ikka päris karm katsumus. Eriti kui siis tuult ka ainult kohati antakse ja külm hakkab. Kämmidega 9,7 mahutab ikka päris palju vett. Kurat, mul oli tudengipõlves Tartus 10 m2 tuba!

Kella 4-ne tuuletõus saabus täpselt õigel ajal ja seitsmesed purjed hakkasid vähehaaval käima minema. Võtsin siis 7,5 ja 133L. Esimene pooltund möödus pumbates, aga siis läks paremaks ja lõpuks piisas tuult isegi käiguga jibe tegemiseks.

Rannas mattis pehmes pohmellis brittide poissmeestepeo seltskond Borati-ujumiskostüümis sõpra liiva sisse. Tegelikult olid tüübid päris head purjelaudurid ja kui tulevase abielumehe mõnitamisest ära tüdinesid, tegid 3 võistkonnaga teatevõistlust: stardiga rannalt, jibe ümber meres õppelaual istuva "märgi" ja tagasi. Asja tegi keeruliseks, et teatepulgana toimis trapets, mis tuli iga kord maha võtta ja järgmisele võistlejale edasi anda. Glisseerivates tingimustes vaatamiseks päris huvitav võistlus. Sain hästi aru, kui külm Borati-pükstega tüübil võis olla.

Tuesday, May 17, 2011

tünamo suure M-ga

Hommikul paistis ilm eilsest karvavõrra vaiksem, päike tuli ka välja. 4.7 ja 89L tundusid päris hea valik. Umbes tunniks, isegi paar lohet üritati üles lasta. Siis käis mingi plahvatus või päiksetorm üle, viskas tuulele kolmandiku juurde ja hetkega puhus lahe lagedaks. Pingutasin purje meres peale ja sain koleda kangutamisega kaldale. 4.0-ga alustanud Tanel istus juba kaldal. Proovisin korraks tema purje, ka see jäi ilmselgelt liiga suureks, lauast rääkimata. Tunne oli, et täitsa piisaks, kui läheks peale ainult masti ja uimega, puri ja laud olid selgelt liigsed. Suurim puri, mis veele jäi, oli siiski jälle 3.7 . Mul aga kuulutasid käed streigihoiatuse välja ja ma siirdusin ristilaagri manu (cruzcampo).

Monday, May 16, 2011

vesi lendas ja liiv lainetas



Tuul lõhkus öö läbi aknaluuke ja vingus nagu vargusega vahele jäänud keskerakondlane. Tänavakohvikute mööbel, koerad ja väiksemad autod olid laternapostide külge seotud, et omanik neid pärast tuunikalavõrkudest ei peaks välja harutama. Ilm oli hommikulgi pilvine ja pime, päikest oli küll tunda, aga mitte näha. Tuul võttis merest vett, tõstis üles ja viis ära. See-eest lainetas kaldal düüni poole kihutav liiv. Rand oli tühi, merel 5-6 purjelaudurit, peale pääsemise kvalifikatsiooninormiks tundus olevat front-loop. Suurim puri merel oli 3,7, lohesid polnud.
Võtsin ka 3,7 ja lauaks 80L. Puri käis kõvasti üle. Õnneks oli seekord uim pisut pikem ja spin-out probleemi ei tekkinud. Nagu sellise tugevusega Levantel kombeks, oli tuul auklik, kuid see-eest muutliku suunaga. Hoovus oli õnneks vastu tuult, seega vees hulpimise ajal kõrgust ei kaotanud. Küll aga tuuleaukude ajal käigu hoidmiseks lainest alla vallates või augus veestarti üritades. Maksimumkiiruseks tuli 45 km/h, aga see võis ka mõne madallennu pealt mõõdetud olla.
Tunnikese pidasin vastu, siis hakkasid käed ametühingut moodustama. Istusin kaldavallile ja mõtlesin pikalt, mida oleks Savisaarel Maroko rahvale pakkuda. Ja kuidas ühe hoobiga saaks kohe kaks rahvast õnnelikuks teha.

Sunday, May 15, 2011

4.0 ja 86L oli liig mis liig

Piisavaks vihjeks oleks võinud olla, et rand on tühi. OK, peaaegu tühi. 2 lohet ja 4 purje, 0 päevitajat - liiv lendas valusalt nagu nõelravi. 4.0 käis nii üle, et spin-out oli trapetsi kinni haakimisel momentne. Veestart ka selles mõttes keeruline, et laud lehvis enamasti kõrgel veest väljas ja jalad jäid peale astumiseks liiga lühikeseks. Võitlesin tunnikese ja pidin siis tõdema, et trenni tegemist ei ole ainult spordisaaliga kinnisvaraarenduste turundusinimesed välja mõelnud. Muidu polnud väga viga ja enesetunne oli tugev, ainult et käed ja jalad olid väga väsinud. GPS näitas maksimumiks 36 km/h, mis oli seda laineputru arvestades täitsa hull kihutamine.
Volare Hugo tuli ka varsti 3,7-ga maha ja ütles midagi, mis kõlas umbes nagu "mierdo".

Saturday, May 14, 2011

tark oleks mitte tormata

6,5 + 110L käis pausidega. Pauside vahel aga päris kiiresti - kui kiiresti, ei ole teada, sest GPS-i aku osutus tühjaks. Kõht läks ka hõredaks, käed väsisid ja sada muud jama. Tegelikult läks päris heaks hoopis pärast lõunat. Meil ka, Cruzcampo tuli abiks.

Friday, May 13, 2011

4.0 ja 95L - alguses palju, siis jäi väheks

Hooaeg avatud. Päris raputav oli, puhanguline Levante. Jäin veidi hiljaks, kuna ei leidnud kohe sobivat transporti lennujaamast. Seepärast sain sõita natuke üle tunni, siis hakkas vaikima. Hea ongi, vähemalt käed jäid terveks. Prognoosist parem ei kirjuta, sest kui kiitlema hakata, läheb kindlasti puusse. Vaja hakata öömaja otsima. Virgo bussi pole näinud.

Thursday, May 5, 2011

Esa elu veereb maanteel

Märjamaa bensuka najal seisis suunaga lõunasse veider jalgratas. Pakiraamil kõik eluks vajalik, porilaual Soome siniristiga lipp. Kohvijärjekorra trendikatest tavaklientidest erines rattur nii silmatorkavalt, et küsisin otse: kuhu tee? Võtsime kohvid, nautisime päiksepaistet ja vahtisime mööda kihutavate eestlaste läikivaid autosid.








Esa on pärit Jyväskyläst. Teel Ateenasse. Vappu õhtul hakkas kodust väntama ja oktoobriks kavatseb Kreekas kohal olla. Üle kolmesaja kilomeetri juba seljataga, aga täna magas kämpingus suurema osa päevast maha. On see Ateena seal viis tuhat aastat seisnud, kannatab paar päeva kauem ka oodata, jõudsime üksmeelsele seisukohale.

Vastuseks Esa küsimusele kas olen kohalik, selgitasin, et sõidan tööasjus Tallinna ja väga pikalt ei või teel peatuda, muidu panen teised enda järgi ootama. Esa arvas, et vaba mees on hea olla, ei pea ise kellegi taga ootama ega ole ka ohtu lasta teisi oodata. Esa on pensionär, teist aastat. Esimese pensioniaasta sisustas ta Jyväskyläst Gibraltarile ja tagasi vändates. "Juba siis sõitsin siit läbi ja tagasiteel ka," viitab Esa käega Rapla teeristi poole. Seekord plaanib ta Ateenast tagasi tulla läbi Inglismaa ja Norra. "Sõidan, nagu viitsin, kiiret pole kuhugi," oli mees tagasi jõudmise tähtaja ennustamisega ettevaatlik. Norra kaudu Jyväskylla tagasi sõites võib juhtuda, et Märjamaa enam teele ette ei jää, kahetsesime, selle reisi jooksul vist teist korda Märjamaal koos kohvi juua ei saa.



Jalgrattaga on Esa varemgi sõitnud, enne pensionile jäämist vedas kodumaal rattaga inimestele kirju ja pakke postkastidesse. Nüüdne ratas on tõsine tükk. "Sõjaväe mudel," kiidab Esa oma kaitsevärvi kolmekäigulist Helkama meestekat. Esirummu sees on rattal dünamo, annab tuledele voolu . "Tagapidur kipub suurematest mägedest laskumisel kärssama minema," meenutab mees Püreneede ületamist, aga muud rattale ette heita ei oska.


Küsisin, kas pilti tohib teha. Esa lubas lahkelt. Ütles, et võin pildid kasvõi internetti riputada, temal neid moodsaid vigureid nagunii ei ole. Helkama tagumisel porilaual on Soome lipu kujutisega kleeps. "Mina olen Soomest. Mitte Euroopa Liidust, vaid Soomest," rõhutab Esa tähtsalt.




Kohv sai otsa ja me jätsime hüvasti. Esa väntas edasi Ateena poole, mina roolisin Tallinna koosoleku poole. Igaühel oma viis enda elupäevade veetmiseks.

Wednesday, May 4, 2011

ehitamata tee vähemalt asfalteeritud!



Ei, pildil olev vingerdav punane joon ei ole mu teekond baarist baari ega ka laupäevaõhtune aedupidi kodu otsimine.

See on GPS-jälg päris kainest autosõidust mööda Pärnu Ehitajate, pardon, Ehitamata teed. Mis muuhulgas on tuntud ka kui Via Baltica osa, teate küll, see põhja-lõuna suunaline magistraal, mida mööda Soomest ja Peterburi kandist läbi Läti Euroopa poole pääseb.

Looked GPS-jäljel ei ole kogemata teelt väljasõidud, vaid ümbersõidud poolikutest viaduktide ja ristmike ehituskohtadest. Mis küll on nüüd värske asfaldi saanud, nii et natuke meenutab tee konarlikupoolset kardirada.

Ristna peab jääma puutumatuna surfajatele

Kõigepealt aksioomid.

1. Ristna on Läänemeres unikaalne surfikoht eelkõige lainete, tuule ja rannajoone poolest.

2. Tuulepargi ehitamine sellise surfipiirkonna vahetusse lähedusse halvendab sealseid tuule- ja laineolusid ning vähendab sellega Ristna väärtust purjelauaspordi harrastamiseks haruldasi võimalusi pakkuva asukohana.

3. Iga mõistlik purjelaudur ning samuti eesti purjelaudureid ühendav organisatsioon Eesti Purjelaualiit on enesestmõistetavalt selliste rajatiste vastu, mis võivad purjetamistingimusi Ristnas halvenda.


Kuidas aga tuuleveskitega võidelda, on nii vana ja lai teema, et ei hakka seda siinkohal pikemalt lahkama. Kinnitan, et Purjelaualiidus töötades tegelesin päris palju purjelaudurite huvide esindamisega erinevates organisatsioonides, kellest tuuleparkide püstitamine sõltub ning kasutasime kõikvõimalikke legaalseid vahendeid, et tuulepargi ehitust nurjata. Et keskkonnamõju hindamine on lõppfaasis, saame veel märgukirju kirjutada ja seisukohti avaldada. Kas purjelaudurite seisukoht on suure ja tasuva arenduse ära jätmiseks piisav, ei ole minu otsustada, eks aeg näitab.

Samal teemal tekkis hiljuti mõttevahetus purjelaudurite jututoas, kus Taavi Tiirik väljendas rahulolematust sellega, mida Purjelaualiit on Ristna surfikoha kaitseks teinud. Kirjutan Taavile siin, sest erakirjavahetuse kopeerib ta nagunii kusagile internetti ning seega pole mul mõtet oma kirja e-mailis dubleerima hakata.

Taavi,

ootasime sind eile Purjelaualiidu juhatuse koosolekule, kuna saime aru, et valutad Ristna pärast südant sama palju kui meiegi. Kahjuks ei saanud sa tulla ja ei jõudnud ka teatada, millal sulle sobiks seda teemat arutada. Sellegipoolest vaatasime su kirjutised läbi ja jõudsime järeldusele, et ilmselt oled viimasel ajal oluliselt rohkem Ristna ja Neupokojevi tuulepargi teemaga tegelenud, kui Purjelaualiidu juhatuse liikmed. Tõenäoliselt oled ka paremini kursis vastase viimaste sammudega ning oled mõelnud, millised oleks purjelaudurite võimalused Ristna edasiseks kaitsmiseks tuuleparkide arendajate eest.

Seepärast otsustas juhatus sinu initsiatiivi ja ettepanekud tänulikult vastu võtta ja sinu igasugused tegevused tuulepargi vastu võitlemisel heaks kiita, kuni need jäävad seaduse piiresse. Ühtlasi otsustati, et sind volitatakse Purjelaualiidu esindajana tegelema Ristna surfikoha kaitsmisega tuuleparkide võimaliku mõju eest kõikvõimalikes institutsioonides, mida ise vajalikuks pead. Loodame, et avalikustad kõik oma sammud ja plaanid Ristna päästmisel ning kindlasti avaldab need ka Purjelaualiit oma infokanalites, kui vastavad materjalid juhatusele edastad.


Tervitus ja jõudu tööle,

anna palun teada, kui saame kaasa aidata mingi info või materjaliga, mis Purjelaualiidu käsutuses võiks olla,

tervitus,

jmo




Igaks juhuks allpool ka minu poolt Taavile saadetud kiri, milles oli kutse oma seisukohti Purjelaualiidu juhatusele tutvustada. Seda ta teha ei soovinud, kohale ei ilmunud ning samuti ei vastanud kirjalikult, et kas talle ehk sobiks mingi teine aeg paremini. Võibolla vastas, aga pani oma vastuse mõnele sellisele veebilehele, mida ma ei ole igapäevaselt harjunud külastama ja seega ei saanud ma seda kätte.

--------


To: Taavi Tiirik taavi@maui.ee

3.05.2011 1:11


Tänu kirja eest.

Minu leping EPL-ga sai aprilliga läbi ja maikuust olen EPL-i tavaliige, kes vabast tahtest aitab vormistada üldkoosoleku otsused ja registrikannete muutused. Ma kindlasti ei soovi samadel tingimustel uut lepingut sõlmida, osalt ka põhjustel, mis mu kirjas olid toodud, nii et sul on võimalik kandideerida ja hakata ellu viima kõigi EPL-i liikmete soove ja juhatuse otsuseid.

Proovi järele ja saad aru, miks ma olen igasuguse "rahulolematuse" peale nii tundlik. Olen veendunud, et tegin oma tööd hästi, aga iga projekt ja teema on kellelegi ülitähtis ja nii neid kuhjub. Teemade, küsimuste ja kaasneva suhtlemise, sebimise, koosolekute, kirjutamise, aruandluse, helistamise jne maht on nii üle jõu käiv, et isegi keskmise süvenemise juures on ühel inimesel ebareaalne kõike ära hallata.
Usun, et juhatus annab sulle ka Ristna osas tehtud ja plaanitavate tegevuste kohta info ja failid. Aga kuna tundub, et sul on hetkel parem või vähemalt värskemal infol põhinev visioon, kuidas seda tegevust peaks edasi viima, astu mõnele juhatuse koosolekule sisse ja paku välja. Ma usun, et see võetakse meeleldi vastu, kuna küsimus pole visioonide kattumises vaid selles, et EPL-i ametiisikutel pole olnud võimalik teemale sama palju aega pühendada kui sinul.
Näiteks homme on Pirital uue juhatuse tegevusplaanide koostamise koosolek kl 17.30 ja neljapäeval kl 17.30 korduv üldkoosolek - ja kuna see on suurel määral formaalsus, jääb aeg vabaks muude teemade arutamiseks.
terv,

jmo

Thursday, April 14, 2011

koostöö on parem kui konkurents

Matsalu piirkonna turismiettevõtjad on teinud teoks Eesti oludes uskumatuna tunduva - saavutanud ühise tegevuse kokkuleppe, selle kenasti ära paketeerinud ja turundanud. Siin ta on: Matsalu Ticket - päevane turismipakett Matsalu Rahvuspargis. Projekti juhib ja paketeerib Naturetours.ee, teenuseid osutavad erinevad piirkonna turismiettevõtjad.

Isiklikult olen veendunud, et kokkulepe on alati parem kui konkurents. Kuigi konkurentsi ja vaba turumajanduse mantrat on meil nii palju korrutatud, et see on juba peaaegu objektiivseks tõeks muutunud, on konkurents tegelikult mitte efektiivsust ja optimaalsust, vaid hoopis suurt raiskamist tekitav teguviis. Ei usu? Meenutame kasvõi lõputult vaidlustatavaid tee-ehituse riigihankeid, mille tõttu lõpuks kannatavad lõppkasutajad ja maksumaksjad.

Või löögem kokku, kui palju maksab suvalise ettevõtte kaubamärgi välja töötamine, turundamine, reklaamimine, konkurentsivõitluses alla omahinna tehtavad pakkumised ning lõpuks - konkurentsivõitluses alla jäänud ettevõtted kirjutavad kogu selle investeeringu lihtsalt korstnasse.