10 soovitust, kuidas kitsal ajal paremini elada

Loosungina on meil säästmist rohkem kui aasta jagu jutlustatud, enamasti küll erinevaid investeerimis- ja kogumistooteid propageerides. Samas jätkati jõuliselt laenamise ja luksusliku eluviisi reklaami. Isegi finantsinspektsiooni kodulehel leiduv mäng õpetab, kuidas üsnagi jõukatele mõeldud tooteid-teenuseid soodsamalt ja mõistlikumalt tarbida.

Kuid mis on tavalise inimese olulisemad väljaminekud ja kuidas neid vähendada? Jätame kõrvale jahtide ja villade ostmised, ümbermaailmareisid ja antiikkunsti kogumise ning vaatame igapäevasemaid kulutusi.


1. Istu kodus või käi jala
Kütusehindade kasv on teinud ka bussi- või rongipiletist arvestatava investeeringu, autoga sõitmisest rääkimata. Paneb ju mõtlema, kas ikka tasub mõne sinna- ja tagasisõidu pärast mitme päeva toiduraha ära põletada? Kui liigne ringikihutamine ära jätta, vähenevad kohe ka kulutused spordiklubile, teatrile-kinole, sõpradel külas käimisele ja muudele pöörastele priiskamistele. Kui kulukas sõit tuleb ette võtta tööle ja tagasi jõudmiseks, on asi hullem. Veab neil, kes saavad tööle jalgsi või ühistranspordiga, kuigi ka ühissõiduki kuupileti eest tuleb täiesti arvestatav summa välja käia. Kui tööle saamiseks kulub ära suurem osa teenitavast rahast, tuleb otsida kodulähedasem töökoht või kolida ise töökohale lähemale.


2. Söö vähem
Toidukorv oli Eestis ebareaalselt kallis juba majanduskasvu ja priiskamise päevil, ammugi nüüd, töökohtade kadumise ja palkade langemise ajal. Eelkõige söö vähem, ülekaalulisus ongi tervisele kahjulik. Kuna päris söömata pikka aega elada ei saa, võiks meenutada tudengidieete: makaronid, praekartulid, turisti eine. Osta toiduaineid turult või otse talunikelt, võimaluse korral korja ise. Juba sel sügisel oli näha, et korilus on jälle moodi minemas, metsad olid marjulisi-seenelisi täis. Kel võimalik, peaks kevadel vanaema juures põllutöödega alustama - oleks järgmiseks veel raskemaks talveks kartulid-kapsad olemas. Kalapüük on tore tegevus - aitab aega sisustada ja paremal juhul toob ka väikse lisa toidulauale. Röövpüüki ja salaküttimist ei julge soovitada, kuid kindlasti on ka neis tegevusvaldkondades elavnemist oodata.


3. Jäta narkots, joomine ja suitsetamine
Lisaks rahalisele kokkuhoiule peaks see lisama ka eluaastaid ja tervist, mida on võimalik kasutada uute säästuprogrammide ja ellujäämisstrateegiate leiutamisele.


4. Külmeta
Kes headel aegadel pole suutnud eluaset soojustada, saadab suure osa küttekuludest otse õue, kuid ka korralikult ehitatud ruumi kütmine on meie kliimas paras rahapaigutus. Kui toatemperatuur on otse rahakotiga seotud, näiteks elektriarvesti, gaasimõõtja või muu loenduri kaudu, keera külmemaks. Paar kraadi jahedam põrandaküte kompenseeri sussidega. Kui maksad sooja eest ühise arve alusel koos naabritega, agiteeri naabreid temperatuuri vähendama või loobuge üldse ühisest küttesüsteemist - muidu jääb oht, et keegi kütab rohkem, kui tema osa ühisest arvest. Kellel õnne elada puuküttega majas, võib rõõmustada: sooja saab ka puude saagimisest - lõhkumisest.


5. Aga ära haigeks jää
Ravimid on üle mõistuse kallid, samuti pädev ja kohene (tasuline) arstiabi. Muidugi, riikliku meditsiinisüsteemi järjekordades saab samuti mugavalt aega veeta - vähemalt soojas toas koos teiste huvitavate inimestega, kuid tõsisem haigestumine on ikkagi väga kulukas. Hambaravist pole üldse mõtet rääkida, kuid koos söömise vähenemisega pole see paljude jaoks ka enam nii karjuv probleem. Tervislikud eluviisid tulevad iseenesest - külmas korteris inimene karastub, jalgsi käies treenib. Ületoitumisest ja meelemürkidest loobumine vähendavad haigestumise riske, töötus annab aega mediteerida ja kõrgematesse väärtustesse süveneda.


6. Loobu kulukatest harrastustest
Hobid ja harrastused on üks suuremaid kuluallikaid. Kallis varustus, eririietus, õppe- ja liikmemaksud, sõit huviringi või klubisse, kokkutulekutel ja võistlustel käimine - kõik see maksab. Loe kokku, kui palju sellele kõigele laristanud oled ja loobu sama otsustavalt kui suitsetamisest. Müü üleliigne varustus, kui ostja leiad. Tõsi, kasutatud ralliautot, ratsahobust või tiibklaverit keegi lähemal ajal ilmselt ei osta, vähemalt mitte sarnase raha eest, mis sinna kunagi paigutatud sai. Vaata, kas saab vabaks jäänud vahendeid muul viisil kasutada, näiteks rahvariietega korterit soojustada või lumelaudadest köögiriiuleid ehitada. Kui harrastus või hobi on selline, millega saab kodus ilma lisakulusid tekitamata tegeleda, oled võidumees ja võid jätkata. Langevarjuga kodus muidugi ei hüppa, aga kannelt harjutada saab, samuti puulusikaid voolida või metsas jooksmas käia.


7. Loobu liigsetest teenustest
Vaata üle, milliseid mõttetuid lepinguid oled endale headel aegadel kokku kuhjanud ja lõpeta mittevajalike teenuste tarbimine. Või vaheta odavama/tasuta variandi vastu. Mõni pisiteenus tegi elu näiliselt mugavamaks, kuid tekitas ka püsikulu. Paljudest pisikestest püsikuludest saab aga isiklikus eelarves lõpuks märkimisväärne rahakadu.

Kummaline mobiilipakett, mille enamust funktsioone sa ei kasuta. Giga-mega internetiühendus koos paljude lisavõimalustega. Tihti on kulukas teenus pähe määritud koos mingi kingitusega, näiteks tasuta digijubinaga kaasa tulnud taevakanalite pakett või mõne firma edev VIP-kliendikaart. On sul ikka tarvis kõiki neid ajalehti-ajakirju, mille tellimuse kunagi koos mõne ostuga soodsalt sai vormistada? Mitu korda on sul vaja läinud kodust turvasüsteemi ja on see väärt kõiki neid kuumakseid? Vaeselt pole vargal midagi võtta, küll aga turvafirmal. Eriti osavad on pisikesi summasid kontolt pihta panema pangad. Krediitkaardi kuumaks. Arusaamatu pangapakett, mis justkui muudab peresisesed arveldused tasuta tehinguteks. Väärtpaberikonto tasu ja kõikvõimalikud muud teenustasud, nagu kontoväljavõtte trükkimise või uue pangakaardi väljastamise eest. Kontoväljavõtte võiks hoolikalt üle vaadata ja otsustada, millised teenused on tõepoolest hädavajalikud.

Mõningatel juhtudel on meie arenenud seadusandlus teenusest loobumise võimatuks teinud. Näiteks prügiveokulusid õnnestub kohustuslikus korras peale surutud lepingute tingimustes vähendada vaid üksikutel, kes tõesti maksavad täpselt ära veetud koguse eest. Tarbimise vähenedes aga väheneb tekkiva prügi hulk, nii et jäätmekäitluskulude viimist mahupõhiseks võiks kaaluda ka suuremad majapidamised, kus prügiveo eest ühiselt makstakse. Ka mitmed tööd, mida varem iga majapidamine ise tegi, nõuavad tänapäeval litsentseeritud töömeest või firmat, elektriku arvelt kokku hoidmine või kanalisatsioonitorude oma tarkuse järgi paigaldamine võivad hoopis trahvid kaela tuua.


8. Asenda ahne säästupõrsas soodsamaga
Kus ja kuidas hoiad oma vaba raha ja investeeringuid, kui sul neid on? Palju sellele kulub? Hoolikalt võiks üle arvutada ka kõikvõimalikud kogumiskindlustused, pensionisambad ja muud keerulised finantsteenused, mida headel aegadel ainult tõusvate graafikutega reklaamiti. Milliseid teenustasusid sa oled pankuritele oma raha hoidmise ja kasutamise eest lubanud maksta? On su sammas ikka kasvanud või on selle hoolikas hooldamine seda hoopis kahandanud? Oled ikka kindel, et sinu pankurid pole su pensionifondi rahadega mõnes hiljuti kõrbenud finantspüramiidis mänginud ning et neil välja maksmiseks vajalik raha ka pärast majanduskriisi raskemaid aastaid alles jääb?

Õnneks pole liigsed säästud tänapäeval just ülemäära paljude inimeste mure ning need, kel tõepoolest on mustemateks päevadeks varu kõrvale pandud, oskavad seda ka vääriliselt säilitada. Näiteks metsa- ja põllumaades või alati hinnatud väärismetallides.


9. Maksud ja riigilõivud?
Tänu kõikjale ulatuvatele pangahaarmetele on maksukogujal hea ülevaade, kuidas raha liigub ning maksudest pole pääsu kellelgi. Kuid kriisiaeg tekitab alati surve naturaalmajanduse tekkeks. Seda mitte ainult maksudest hoidumiseks, vaid üldises rahapuuduses on nii lihtsam, raamatupidamise ja muu bürokraatia võrra odavam ka. Loomulikult on „mina-sulle-küttepuid-sina-mulle-kartulit" tehinguid ka keerulisem jälgida ja maksustada. Suureneb ümbrikupalga maksjate-saajate hulk. Olukorras, kus tuleb valida, kas nõuda ametlikku töölepingut või üldse tööd saada, muutuvad töövõtjad oluliselt leplikumaks. Tööandjad kasutavad seda leplikkust loomulikult ära, sest Eesti ei ole enam ammu odava tööjõuga piirkond.

Ka kasvavatest riigilõivudest, mis on tegelikult ju kaudne maksustamine, pole muud pääsu, kui jätta sooritamata toimingud, mille eest lõivu kasseeritakse.


10. Korrasta laenud-liisingud
Tegelikult pidanuks sellest alustama, sest eelnevatest pisiasjadest on vähe tolku, kui suurte lepingutega jama majas. Kui laenu tagasimakse ja intressid söövad suurema osa tuludest, on viimane aeg neidki lepinguid hoolikalt analüüsida. Peaks see veel võimalik olema, proovi lepinguid soodsamaks muuta, võta väiksem korter või odavam auto. Tihti aga ei ole see enam võimalik, kuna lepingu tegemise hetkel kehtinud hind ja uus turusituatsioon on liiga erinevad. Ka võib pank hakata lepingu ümbertegemise käigus nõudma kõrgemat intressi või lisatagatisi, lepingu muutmise tasust rääkimata.

Sellisel juhul võiks hoopis kaaluda neist väljaminekutest loobumist ja ebaadekvaatses turuolukorras tehtud koormavast lepingust vabaneda. Kui see aga mõistlikel tingimustel võimatuks osutub, peaks aitama füüsilise isiku pankroti välja kuulutamine.

Sellest aga juba homme järgmises loos.

Lugu on kirjutatud @ekspressi palvel ja seal ka avaldatud.