2009 paistab olevat hääletamise aasta. Viimastel nädalatel olen sattunud tihti mööda Eestimaad sõitma. Kuigi Tallinna kesklinnas on jätkuvalt kaevamistöödest tulenevad ummikud, on pealinnast kaugematel teedel liiklus kõvasti hõredamaks jäänud. Ja teede äärde on jälle ilmunud hääletajad, kes vahepeal nagu üsna ära olid kadunud. Mõnikord on neid isegi nii palju, et autos kipub kohti puudu jääma. Olen nii mitme huvitava inimesega vestlema sattunud.
Kes nad siis on, kes külma, lörtsi ja vinget tuult trotsides tasuta küüti loodavad saada? Tavalised inimesed. Töötuks jäänud ehitajad. Poekottidega perenaised. Lihtsad külamehed. Linnas palgatööl käivad noored, kes elavad jälle maal vanemate juures. Tudengid-õpilased. Korralikud inimesed. Kuigi kütuse hind on kukkunud, pole igapäevane autoga sõitmine vist enam eriti populaarne. Bussipileti ostminegi. paistab, mitte. Pole need inimesed väga masendunud ega õnnetud midagi, elu tahab elamist ja küll kuidagi hakkama saab.
See hääletamine, mida teie mõtlesite, tuleb 2009 aastal muidugi ka. Kaks korda. Nii et siis teate.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment