Thursday, April 16, 2009

Tallinnasse veetakso - kui reaalne?


Täna Päevalehes välja pakutud veetakso idee pole üldse uus. Kunagi isegi vaatasime, millised paadimudelid selleks sobiksid ja kus oleks head sildumiskohad. Teoks pole idee saanud väga praktilistel põhjustel: ei tasu ära.

Muidugi oleks lahe, kui Viimsi inimesed saaks Pringist otse Linnahalli juurde ja vahepeatused oleks Miidurannas ja Pirital. Head lühikesed otsad üle Tallinna lahe ja puhas sõiduaeg kiire paadiga kindlasti lühem kui maad mööda. Kakumäe-Muraste-Suurupi ja teiselt poolt Tammneeme-Leppneeme-Muuga jäävad kesklinnast juba kaugemale, tuleb teha pikem ring ja ajavõit pole enam kindel.

Higisel suvepäeval oleks ju tunduvalt mõnusam hingata mõni sõõm mereõhku kui saatusekaaslastega palavas ja kitsas bussis pinki nühkida.
... arvas Mari Kodres. Nõus. Aga neid päevi on väga vähe. Sest isegi meie suveperioodil on enamus päevi merel jahedad. Kui veel veidi lainet ka teeb, siis käib vesi kõrgelt üle kaatri ja reisijad põrkavad pingi ja lae vahel. Kui valida merehaigus või aeglane buss, valib merehaigust kogenud inimene kindlasti viimase.

Veetakso peaks olema kiire glisseeriv kaater, mitte kerega vees popsuv paat. Vähemalt 12-15 reisijakohta võiks olla. Eesti ilmaolusid arvestades peab veetakso olema kinnise (soovitavalt köetava) kajutiga, see tähendab lisaraskust. Kõik see kokku aga tähendab üpriski kütusekulukat alust. Ei julge praegu liiga täpset kalkulatsiooni teha, aga ainuüksi kütusekulu võib ühe ringi peale olla suurusjärgus 500 kr. Lisaks paadijuhi tasu, sadamatasu, paadi kulu, kindlustused ja maksud... isegi pideva täituvuse ja 100 kr piletihinna puhul oleks tasuvus kahtlane. Ja kui siis veel tuleb MuPo ja paneb paadi taksomeetri kontrollimiseks pooleks päevaks seisma...

Seega, tore mõte ja kuigi näiteks Vahemere laiuskraadil täiesti toimiv aastaringne transpordiliik, jääb Tallinna panoraami merelt vaatlemine ilmselt hooajaliseks eksklusiivseks meelelahutuseks. Kui just ei leidu mõnd valimisvaevas erakonda, kes sellise transpordiliigi maksumaksja kulul käima tõmbaks. Kui selle lõbu rahastaja siiski leidub, olen kohe valmis kandideerima veetakso kapteniks.


PS! Tahad teada, mis tunne on olla meie oludes kaatriomanik? Väga lihtne, proovi järgi. Kutsu kaks sõpra abiks. Lase vann külma vett täis ja istu riietega vanni. Siis las üks sõpradest peksab sind rütmiliselt lauajupiga vastu selga ja teine tõmbab peksmise rütmis su nina ees 500-krooniseid puruks.

5 comments:

Tehvandi said...

:) idee on hea, kuid no üldse ei kujuta ette, et maksumaksja selle idee ellukutsuja ellu jätab! ainuke võimalus on ikkagi, et keegi eraisikust hull paneb oma paadi Haabneeme-Pirita-Linnahalli vahet tiirutama sinuga kapteni ametis ja saab parimal juhul kütusekulud tasa. Sinu töö oleks vabatahtlikuna väga hinnatud :)
relika

Kristo said...

PS on Sul küll ikka täiesti mööda. Mis puutub kütusekulusse, siis kuskile sinna kanti või veidi allapoole see summa tõesti jääb.

Jaano Martin Ots said...

:) Kristo, selle PS jutu rääkis mulle üks hea sõber, kui mina olin juba aastaid kaatriomanik olnud ja tema just alustas laevajuhi kursustel käimist. Aga tänaseks, peab tunnistama, on selgunud, et suures osas on jutt õige.

Tee väike arvutus. Loe kokku, kui palju tuli aasta kohta selliseid sõidutunde, mil ilm oli tõesti soe ja ilus ning merel olek mõnus. Siis löö kokku kogu aasta jooksul kaatriga seoses tekkinud kulud; mitte ainult sadamatasu ja kütus, vaid ka talvekorter, ülevaatused, hooldused jms. Näed, MÕNUSA meretunni hind tuleb röögatu isegi miljokate jaoks.

Sellest soov, et mitte öelda vastupandamatu vajadus viibida kaatris nii tihti kui võimalik - noh, et ei oleks nii röögatu raiskamise tunnet. Ja tekivadki sellised imelised ettevõtmised, nagu kaatrisõit kalipsodes (sest vesi käib nii kõrgelt üle) või merelkäik kajutist väljumata, sest nii külm on ja vihma sajab.

Jah, on küll erandlikke suvesid olnud, mil on saanud mitu nädalat järjest iga päev paadil päikest võtta, aga üldiselt võtab see PS teema hästi kokku.

Toivo Ellakvere said...

tõen. tasuks see ära, kui sellega sõidaksid turistid. 1\2 päevane retk mööda eesti rannikut oleks päris huvitav atraktsioon. see tähendaks suuremat laeva ja lõunasööki laeva pardal.

(piletihinna peaks sellisel juhul jagama 15,6-ga)

Toivo Ellakvere said...

Liin võiks olla vanalinn - pirita, ja siis turistidele pirita jõge pidi ülesse koos söögi - joogiga.