Pärnu parim poomipurustaja

Tegelikult olen hoopis mina Pärnumaa parim poomipurustaja. Täna läks jälle üks sinimustvalge Gaastra, mastipoolne poomiots, nagu ikka selles õnnetus poomiperekonnas, mis lapsena palju haige oli. Igatahes pole mul nüüd jälle ühtki tervet Gaastra poomi ja järgmise pealinna-reisiga tuleb taas surfipoode külastada. Ühtlasi oleks vaja ka uimesid ja 430 mast hakkab ära kuluma. Aga see selleks.

Tegelikult oli päev super. Isegi päikest näidati ja Kullikas puhus täpselt 10-sse. Mõõtmistulemused kaldal näitasid keskmiseks 13 ja puhangud üle 15 m/s. Tegelikult oli üsna puhanguline ja vahepeal ka augud, nii et isegi Peterson ei saanud 4,2-ga mõnikord kohe käima.

Läksin peale JP FSW 86, SL7 35cm ja iga-ilma-Manic-5,7. Polnud küll eriline speedi tingimus, aga lainete vahel siledamaid kohti otsides sain GPS-l 2s max näiduks 50,18 ja isegi keskmised tulid päris head. Vesselovist jälle mööda, kuigi ta ilmselt protestib nüüd, sest tema GPS-l on minu omale vastupidine probleem: tal ei saa aku tühjaks ja ekraanile on jäänud mingi paar päeva vana näit.