puudust kannatavate poliitikute toetusfond ehk töötud riigikogusse

Kunagi tegime sõber Villyga puudust kannatavate poliitikute toetusfondi. Annetasime ise ja kutsusime teisigi üles toetama vaeseid poliitikuid, kes oma palka tahtsid tõsta. Fondi väga palju raha ei kogunenud, sest inimesed olid ja on ahnete poliitikute vastu jätkuvalt väga verised. Aga niipalju ikka, et Ojuland saaks paar kohukest osta. Kurtis ju vaene naine tookord lausa ajalehes, kuidas tööd on nii palju, et ei saa suvelgi puhata ja ainus, mis natukenegi tohutut koormust kompenseeriks, oleks palgatõus. Nüüd on jälle riigikogu palgatõstmise teema päevakorral ja seekordsed vaesuse verstapostid on Toomas Tõniste, Raivo Järvi ja Karel Rüütli.

Mehed kardavad, et kui nad oma palka ei tõsta, siis ei hakka inimesed enam riigikogusse kandideerimagi ning nad peavad surmani Toompea kehvapoolseid töötingimusi ja solvavalt kasinaid kuluhüvitisi kannatama. Tõniste muretseb, et hea spetsialisti palk peab ikka korralik olema. Ka Järvi ütleb, et tahaks näha, mis kvaliteediga inimesed need on, kes tuleks riigikogu raske töö peale näiteks näruse 20 000 krooniga, millele lisandub kõigest 5 000 kr kuluhüvitisi. Ka Karel Rüütli meelest ei oleks riik jätkusuutlik, kui riigikogulane oma palka tõsta ei saaks.

Tublid, Toomas, Karel ja Raivo! Panite kõik arstid, õpetajad, lasteaednikud, kunsti-inimesed, sotsiaaltöötajad, päästeametnikud, politseinikud, põllumehed ja muud luuserid paika. Just, nende palkasid tuleb masu tingimustes vähendada ja neilt võetavaid makse tõsta. Et ei kannataks nende mõttetute inimeste üle valitsemise ning juhtimise kvaliteet. Jah, mis teha. Kui inimesel ikka pole piisavat poliitilist pädevust, siis las ravib tuhande euro eest kuus targemate inimeste lapsi või passib 24 h valvekorras, et kui aastalõpubanketi käigus rakett maja põlema paneb, siis kõik pidutsejad ikka tulest välja tuuakse.

Aga ärge muretsege, sõbrad! Eestis on juba rohkem kui 100 000 inimest, kellel pole mingit tööd ega palka, küllap iga tuhande töötu kohta ühe ikka leiaks, kelle haridustase, IQ, empaatiavõime ja südametunnistus lubaks teha isegi riigikogulase räpast ja rasket tööd. Näiteks 2 keskmise palga eest. Aga tõenäoliselt nii ei juhtu. Sest praegune riigikogu ei saa ju lubada riski, et riigi valitsemise juurde satuks mingi kontrollimatu element. Seega, riigijuhtide palgatõus tuleb sama kindlalt kui Savisaare maksutõus.

Ma ise mõtlesin, et sel aastal võiks Rahvusringhäälingus teha puudust kannatavate poliitikute toetuseks südantlõhestava jõulutunneli saate, kus päkapikumütsides saatejuhid "Püha Öö" helide saatel nutuse häälega nuruvad, et inimesed ei ostaks pereliikmetele mõttetuid jõulukinke, vaid annetaks oma raha hoopis ülevamaks otstarbeks. Lisaks võiks panna üles plakatid tasuliste telefoninumbritega, nagu need kodutute koerte ja kasside või lastehaigla börsilspekuleerimise fondi jaoks raha kogumise kampaaniad.


Aga tegelikult, õudne on. Kas on Eestis peret, mida töötuks jäämine või palga vähendamine poleks puudutanud? Olukorras, kus töötute arv läheneb juba 10%-le riigi rahvastikust (NB! Mitte tööealisest elanikkonnast!), on riigikogu liikmetest väga küüniline rääkida riigi juhtimise kvaliteedist, riigikogu väga heade spetsialistide palgatasemest või selle palgataseme kindlustamisest devalveerimise eest läbi euro kursi.

Kui juba riigikogu ja president masu ajal sellist eeskuju näitavad, siis mida peaks rahvas tegema?