Hommikul Saaremaalt tulles oli pool Suurt Väina ikka üsna jääsupine. Vaatasime Karmoga praami aknast ja meenutasime, kuidas ülemineva suvel sealt laudadega läbi sõitsime: siit-siit-siit ja siit. Leppisime kokku, et sel aastal teeme matka jälle kindlalt ära.
See-eest Pärnus, Kullipesas on meri lahti. Nii kaugele kui silm ulatus, ei paistnud isegi jääpankasid sees olevat. Ainult kalda all on veel pisut jääd. Tuult ei olnud, kalamehed kihutasid maasturitega rannanõlvast üles-alla ja kärutasid oma paate vette. Kalameeste talvistest askeldustest on kõvasti jälgi nii kaldal kui vees, õigemini põhjas.
Kullika ranna põhja oli täna hästi võimalik uurida, sest kogu vesi tundus olevat Tartu tänavatel ja Soomaal. Kuiv ka ala, kus tavaliselt meri põlvini.
Kasutasin juhust, et vesi madal, korjasin sealt kotitäie klaasikilde ja muud teravat, mida isegi sussiga ei tahaks talla all tunda.
Prügikasti on vallavalitsus ilmselt säästlikke eramaaomanikke peljates talveks turvalisemasse kohta viinud, nii et ilusate ilmadega hakkab ilmselt ka piknikuliste prügi kuhjuma. Talgupäevaks tegevust kui palju.
Sunday, April 11, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
tänuväärne ettevõtmine
Post a Comment