Esa elu veereb maanteel

Märjamaa bensuka najal seisis suunaga lõunasse veider jalgratas. Pakiraamil kõik eluks vajalik, porilaual Soome siniristiga lipp. Kohvijärjekorra trendikatest tavaklientidest erines rattur nii silmatorkavalt, et küsisin otse: kuhu tee? Võtsime kohvid, nautisime päiksepaistet ja vahtisime mööda kihutavate eestlaste läikivaid autosid.

Esa on pärit Jyväskyläst. Teel Ateenasse. Vappu õhtul hakkas kodust väntama ja oktoobriks kavatseb Kreekas kohal olla. Üle kolmesaja kilomeetri juba seljataga, aga täna magas kämpingus suurema osa päevast maha. On see Ateena seal viis tuhat aastat seisnud, kannatab paar päeva kauem ka oodata, jõudsime üksmeelsele seisukohale.

Vastuseks Esa küsimusele kas olen kohalik, selgitasin, et sõidan tööasjus Tallinna ja väga pikalt ei või teel peatuda, muidu panen teised enda järgi ootama. Esa arvas, et vaba mees on hea olla, ei pea ise kellegi taga ootama ega ole ka ohtu lasta teisi oodata. Esa on pensionär, teist aastat. Esimese pensioniaasta sisustas ta Jyväskyläst Gibraltarile ja tagasi vändates. "Juba siis sõitsin siit läbi ja tagasiteel ka," viitab Esa käega Rapla teeristi poole. Seekord plaanib ta Ateenast tagasi tulla läbi Inglismaa ja Norra. "Sõidan, nagu viitsin, kiiret pole kuhugi," oli mees tagasi jõudmise tähtaja ennustamisega ettevaatlik. Norra kaudu Jyväskylla tagasi sõites võib juhtuda, et Märjamaa enam teele ette ei jää, kahetsesime, selle reisi jooksul vist teist korda Märjamaal koos kohvi juua ei saa.

Jalgrattaga on Esa varemgi sõitnud, enne pensionile jäämist vedas kodumaal rattaga inimestele kirju ja pakke postkastidesse. Nüüdne ratas on tõsine tükk. "Sõjaväe mudel," kiidab Esa oma kaitsevärvi kolmekäigulist Helkama meestekat. Esirummu sees on rattal dünamo, annab tuledele voolu . "Tagapidur kipub suurematest mägedest laskumisel kärssama minema," meenutab mees Püreneede ületamist, aga muud rattale ette heita ei oska.

Küsisin, kas pilti tohib teha. Esa lubas lahkelt. Ütles, et võin pildid kasvõi internetti riputada, temal neid moodsaid vigureid nagunii ei ole. Helkama tagumisel porilaual on Soome lipu kujutisega kleeps. "Mina olen Soomest. Mitte Euroopa Liidust, vaid Soomest," rõhutab Esa tähtsalt.

Kohv sai otsa ja me jätsime hüvasti. Esa väntas edasi Ateena poole, mina roolisin Tallinna koosoleku poole. Igaühel oma viis enda elupäevade veetmiseks.