palju maksavad Viisitamme suhted?

Blogi Silmad Pärani Kinni kotib Pärnu linnapead Viisitamme. Õigemini, tema juhitava linnavalitsuse kulusid PR-sfääris. Lühike kokkuvõte: Asum arvab, et Viisitamm kulutab oma maine ehitamisele ülemäära palju raha, suunates seda eelkõige parteikaaslaste firmadesse. Ja kahtlustab, et kuna tulemused on ikkagi kesised, tehakse enne valimisi veel ka üks parteiline manööver.

Et teema on mulle lähedane nii elukoha kui elukutse mõttes, pidasin vajalikuks väike kommentaar kirja panna. Kui mõtlema hakata, mida öelda tahan, siis tegelikult on sõnum: maksa kinni või tee ise paremini. Tõsi, ei ole ma isegi virisemise patust puhas ja olen Viisitamme üsna torkavate sõnadega tervitanud. Kuid kritiseerida tuleb tegusid, mitte inimest.

Kõigepealt tõsiasjad.

1. Pärnu linn annab Eesti oludes käibe ja töötajate poolest juba üle keskmise ettevõtte mõõdu välja. Seega on arusaadav, et kommunikatsioonikulud on suuremad kui pressiteate kirjutamine paar korda aastas.

2. Linnavalitsus on moodustatud demokraatlike valimistulemuste alusel, tegemist on seadusliku ja demokraatliku organiga, mitte kuritegeliku grupeeringuga, kuigi mõnikord tahaks terve mõistus selles kahelda. Linnavalitsuse pädevusse kuulub mitmesuguste teenuste, s.h. PR-teenuste ostmine.

3. Iga erakonna eesmärk on ellu jääda ja paljuneda, levitada oma siirded võimalikult paljudesse ühiskonna sõlmpunktidesse. Kui poleks demokraatiat, viiks metastaas üsna peagi ühe partei diktatuurini ja tegelikult pole erakonda, kes sellest ei unistaks.

Mu arvamus või järeldus saab siin olla ainult selline:

Kui linnavalitsus ei meeldi, tuleb järgmistel valimistel parem valida. Iga rahvas on oma valitsejaid väärt ja kuni võimul olijate poolt on kõik juriidiliselt korrektne (JOKK), peab jälgima, et ka opositsioonilised arvamusavaldused jääks seaduse piiridesse. Kritiseerida võib ja peabki, aga soovitavalt konstruktiivselt. Eks Pärnus püütakse Tallinnast eeskuju võtta, kuigi mastaabid on oluliselt väiksemad ja midagi väga hullu ju veel tehtud ei ole. Igatahes Pärnu kaablivõrkudes pole veel kohalikku spordikanalit, kus linnapea linnarahva raha eest laiutaks.

Mainekujundus (mida on vaieldamatult ka valimiskampaania) on tegevus, mis neelab üksjagu energiat. Seepärast on ka arusaadav, et seda püütakse teha maksumaksja arvelt. Teisalt on piiri raske tõmmata – kas Viisitamm paitab laste päid linnavalitsuse või partei esindajana. Ja kui on võimalik väita, et linnapeana, siis peab sellest lapsevanemaid teavitama ka linna pressiteenistus. Kui võõrast raha (maksuraha, euroraha või mis iganes) hakatakse otseselt isiklike eesmärkide saavutamiseks rakendama, on muidugi kuri karjas, nagu näiteks Galojani juhtumi puhul. Kui aga piir jääb segasemaks (nagu linnapeade ja ministrite PR-kulude osas), tuleb loota võimulolijate südametunnistusele. Mõnel poliitikul seda aegajalt ju ikka esineb. Ja muidugi on hea, kui avalikkus, s.h. blogijad, asjal silma peal hoiavad.

Veidi ka numbritest. 28 000 kr palk tähendab tegelikult inimesele kätte alla 22 000. Pole muide sugugi liiga palju inimesele, kes oskab oma mõtteid kirjalikult vormistada ja lisaks veel ka komasid panna. Iga ajalehetoimetus võtaks sellise inimese tööle. Ning 60 000 teenustasu (sisuliselt: palgafondi) tähendab, et töö tegijatele jõuab pärast maksude maksmist kohale vaid ca 30 000 kr. Tallinna linnapea mainekujunduskuludele ei pääse need numbrid lähedalegi. Samuti Eesti suuremate ettevõtete omadele. Hansapank, EMT, E-Energia ja mitmed muud äriorganisatsioonid kulutavad kommunikatsioonile suurusjärgu võrra rohkem, paljudel on lisaks lepingutele PR-firmadega veel ka hulk koosseisulisi mainega manipuleerijaid.

Selle teema lõpetuseks meenutan üht vana anekdooti, mida vastavalt vajadusele on erinevate nimedega varustatud. Valige seekord ise sobivad.
Juht nr 1 tõestas, et iga loll võib linna/riiki juhtida.
Juht nr 2 tõestas, et iga loll ikka ei või.
Juht nr 3 tõestas, et linna/riiki võib ka üldse mitte juhtida.

Soovin jõudu kõigile konstruktiivsetele kritiseerijatele ja püüan Pärnu asjadel isegi silma peal hoida.