Ja vastane ei väsi. Sestap, kuigi panen koristuspäeval (ja muulgi ajal) käed külge, ei pea tõenäoliseks, et Eestimaa või maailm sellest kuigivõrd puhtamaks saab. Termodünaamika teine seadus.Säästu-inimesed lihtsalt ei suuda leppida mõttega, et millegi nii enesestmõistetava eest nagu prügi tekkimine, tuleb raha maksta. Ja prügi sorteerides lisatööd teha. Väga inimlik. Ning riigi pakutud praegune korraldatud jäätmeveo süsteem püüab jõe voolu vastupidiseks pöörata, kuna ei arvesta seda inimlikku momenti. Inimene on valmis kulutama tunde ja kroone, et osta hulludelt päevadelt natuke odavamat kaupa, samuti on ta valmis riskima keskkonnainspektoritele ja politseinikele vahele jäämisega, et jäätmetest odavamalt vabaneda. Olen mitmetes riikides näinud, kuidas korralikult riietatud inimesed oma hästi hoolitsetud pereautodest suuri prügikotte avalikes paikades asuvatesse tasuta prügikastidesse tõstavad. Mõtteviis on lihtsalt selline. Nii jätkuvad meilgi õhtused autosõidud ettevõtete lukustamata prügikastide juurde või metsa.
Lahendusena näen, et analoogiliselt muudele armsatele säästu- ja odavmarketitele tuleks sinikollane logo külge panna ka ühele osale prügimajandusest. Eraisikute olmeprügile. Tegelikult väga lihtne. Säästuprügilad peaks alustama eraisikutelt tasuta prügi vastuvõttu. Isikut tõendava dokumendi alusel, iga toodud prügikoguse kohta inimesele kviitung vastu. Kuluefektiivsus oleks tuntav: nende puhul, kes prügiveo teenust ei soovi tellida, jääb ära kogu prügiauto-logistika. Las sõidavad ise kohale, ega metsa lühem maa ei ole, kui prügilasse. Ja seal suunataks toodud prügi sorteerimisliinile, kus eraldatakse taaskasutatavad materjalid.
Muidugi eeldaks see süsteem üldist kinnistupõhist jäätmemaksu, millest prügi tasuta vastuvõttu finantseerida. Aga hiljutised eksperimendid kütuseaktsiisi ja maamaksuga näitavad, et maksutõusu neelab inimene kergemini alla kui hinnatõusu säästukaubamajas.
Loomulikult peab olema ka järelvalve. Loodusest tabatud prügistajatele tuleks paar näidispoomist korraldada, et SäästuPrügila olemasolu paremini teavitada. Mupod võiks saada õiguse kontrollida, kas kinnistuomanikul on olemas üks kahest: kehtiv leping prügiveoteenust osutava ettevõttega või SäästuPrügila prügi vastuvõtu kviitungid. Kui praegu kontrollitakse koerte registreerimist või lumekoristust, ei tohiks üks lisaülesanne munitsipaalkordnikke kurvastada, pigem vastupidi.
Ettevõtjatele SäästuPrügila süsteem ei kehtiks, sest spetsiifilisem tootmisprügi eeldab teistsugust käitlemist. Kuid ettevõtteid on riigil väga lihtne kontrollida, maksuametil on niigi väga hea ülevaade, kes millega tegeleb. Prügimajanduse järelevalve korraldamiseks tuleb lihtsalt kontrollida, et analoogiliselt töölepingute ja muude aruandealuste paberitega oleks firmadel olemas ka jäätmekäitluslepingud.
Muidugi, säilida võiks ka lääne-euroopalik sorteerimise ja lahuskogumise mudel. Aga vabatahtlikkuse alusel. Kes tahab, las sorteerib ise edasi ja maksab äraveoteenuse eest. Nagu tegutseb edasi ka Stockmann, vaatamata Säästu- ja saastamarketite vohamisele. Eks vahepeal võib siis ju hullusid päevasid korraldada.
No comments:
Post a Comment