Laupäev, 21. juuni.
Kessulaid-Muhu-Virtsu-Pöörirahu-Matsirand
Laud Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8
Et olin Kendi purje õhtul lehmakoogi peale pannud, pidas Kent vajalikuks ka minu poomi vastava ainega kokku määrida. Poomid pestud, läksime veele plaaniga krüssata Viirelaiule. Tuul tundus plaani toetavat, puhudes edelast, silma järgi 8-9 m/s. Andres sai kohe käima, kuigi mitte eriti kõrge kursiga. Proovisin ka. Selgus, et glissida saab, aga siis ei tulnud jälle kõrgust. Loobusin kihutamisest ja krüssasin. Tuule suund kõikus, aga seekord olin kavalam ja kui tuul jälle vastu pööras, tegin kohe paudi. Kõrgust tuli, mis mühises, kurss oli kõvasti Viirelaiust üle. Kaotasin teised silmist ja sõitsin Muhu randa neid ootama. Kedagi ei tulnud. Helistasin Karmole. Vastas Papa, kes käskis alla tagasi tulla. Maabusin uuesti Muhul, loobudes raske südamega ca 400 m kõrgusest. Ootasime üle tunni teateid Andruse uuest kursist. Tal oli last liiga raskeks osutunud ja ta oli läinud tagasi Kessule kanistreid tühjendama. Kaotus: 5 l vett ja 2 l kokakoolat. Rumm oli õnneks juba eelmisest õhtust saati kindlas kohas. Kohtumispaigaks määrati Virtsu. Papa selgitas näitliku demonstratsiooni abil, mis vahe on inimese väljaheitel ja hülgesital. Püüdsime sellest kohast kiiresti ja kõrgele krüssata. Virtsus oli väike segadus maabumiskoha valikuga. Selgus, et oleme poest lubamatult kaugel. Põlvepuhkust vajavad Kent ja Karmo käisid siiski jalgsi poes ja tõid mulle päiksekreemi. Rummi poes polnud. Virtsust lahkumisel sõitsin kivi otsa ja tegin katapuldi. Ilmselt kiirustasin liigselt, kuna maabumispaiga läheduses puudus WC, küll aga avastasin selle otsinguil paar prisket rästikut. Laud jäi terveks, kuigi uim sai karvaseks. Jätkasime piki rannikut lõunasse ja kuna kõik said glissi, läks sõit lõbusamalt. Väikse vahepeatusega Pöörirahul jõudsime Matsiranda. Matsiranda maabumisel lõhkus Kent uime. Andrusel oli telefonikott vett sisse lasknud. Karmo keetis oma tuntud headuses spordisöögi ja Papa segas sinna kõrvale spordijoogi. Brändiga, sest rummi ju Virtsu poes polnud. Papa selgitas, et kõrgus on väga hea asi. Võidab see, kellel on kohale jõudes kõige rohkem kõrgust. Kent kõndis kangete jalgadega, nagu kaptenile kohane. Pikk jalgsimatk kalipsos mängis selles tähtsat osa.
Sõiduaeg 5 h, sellest ca 3 h glissis. Viper on ülilahe laud, suurest lainest alla sõites käitub vaatamata ahtris olevale varustusekastile täiesti tublilt.
Kessulaid-Muhu-Virtsu-Pöörirahu-Matsirand
Laud Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8
Et olin Kendi purje õhtul lehmakoogi peale pannud, pidas Kent vajalikuks ka minu poomi vastava ainega kokku määrida. Poomid pestud, läksime veele plaaniga krüssata Viirelaiule. Tuul tundus plaani toetavat, puhudes edelast, silma järgi 8-9 m/s. Andres sai kohe käima, kuigi mitte eriti kõrge kursiga. Proovisin ka. Selgus, et glissida saab, aga siis ei tulnud jälle kõrgust. Loobusin kihutamisest ja krüssasin. Tuule suund kõikus, aga seekord olin kavalam ja kui tuul jälle vastu pööras, tegin kohe paudi. Kõrgust tuli, mis mühises, kurss oli kõvasti Viirelaiust üle. Kaotasin teised silmist ja sõitsin Muhu randa neid ootama. Kedagi ei tulnud. Helistasin Karmole. Vastas Papa, kes käskis alla tagasi tulla. Maabusin uuesti Muhul, loobudes raske südamega ca 400 m kõrgusest. Ootasime üle tunni teateid Andruse uuest kursist. Tal oli last liiga raskeks osutunud ja ta oli läinud tagasi Kessule kanistreid tühjendama. Kaotus: 5 l vett ja 2 l kokakoolat. Rumm oli õnneks juba eelmisest õhtust saati kindlas kohas. Kohtumispaigaks määrati Virtsu. Papa selgitas näitliku demonstratsiooni abil, mis vahe on inimese väljaheitel ja hülgesital. Püüdsime sellest kohast kiiresti ja kõrgele krüssata. Virtsus oli väike segadus maabumiskoha valikuga. Selgus, et oleme poest lubamatult kaugel. Põlvepuhkust vajavad Kent ja Karmo käisid siiski jalgsi poes ja tõid mulle päiksekreemi. Rummi poes polnud. Virtsust lahkumisel sõitsin kivi otsa ja tegin katapuldi. Ilmselt kiirustasin liigselt, kuna maabumispaiga läheduses puudus WC, küll aga avastasin selle otsinguil paar prisket rästikut. Laud jäi terveks, kuigi uim sai karvaseks. Jätkasime piki rannikut lõunasse ja kuna kõik said glissi, läks sõit lõbusamalt. Väikse vahepeatusega Pöörirahul jõudsime Matsiranda. Matsiranda maabumisel lõhkus Kent uime. Andrusel oli telefonikott vett sisse lasknud. Karmo keetis oma tuntud headuses spordisöögi ja Papa segas sinna kõrvale spordijoogi. Brändiga, sest rummi ju Virtsu poes polnud. Papa selgitas, et kõrgus on väga hea asi. Võidab see, kellel on kohale jõudes kõige rohkem kõrgust. Kent kõndis kangete jalgadega, nagu kaptenile kohane. Pikk jalgsimatk kalipsos mängis selles tähtsat osa.
Sõiduaeg 5 h, sellest ca 3 h glissis. Viper on ülilahe laud, suurest lainest alla sõites käitub vaatamata ahtris olevale varustusekastile täiesti tublilt.
No comments:
Post a Comment