saartematk läbi, Kuul Surf Kämp algamas

Jaanipäev andis väikse hingetõmbepausi - jahe saartematk lõppes, Kuul Surf Kämp Topul juba võtab ilmet.

Mõned pildid saartematkast: http://picasaweb.google.com/jaano.martin.ots/Saartematk2010#

kui GPS alt veab...

Saartematk selleks korraks jälle sõidetud. Oleks peaaegu isegi korraliku logi saanud Google kaardile joonistamiseks. Aga ei. Sest see GT-31 on küll üks nii saast aparaat, et kui ta poleks kiirussõidu ametlik GPS, viskaks ta keset Hiiu Väina ilma mingi südametunnistuse piinata minema. Ei põeks isegi looduse reostamise pärast, sest tõenäoliselt on kogu aparaat tehtud täiesti naturaalsest sõnnikust.

Nimelt, kui GT-31 tarkvara kinni kiilub, tuleb aparaadi restartimiseks oodata aku tühjenemist. Ja kui merel kiirusi-kursse mõõtes tühjeneb aku alati kiiremini, kui eeldaks, siis kinni jooksnud aparaati suudab ta rahulikult 48 tundi ärkvel hoida! Mis konkreetsel juhul tähendas, et saartematka viimane päev tuli sõita vana hea merekaardi-püksirihma meetodil. Mis on ka täitsa OK, ainult et püksirihma pole keegi seni suutnud Google Earth'i üles laadida. Ja eriti vihastab GPS-i kinnikiilumine siis, kui parasjagu kõva tuul puhub. Tahaks kiirussõidu tulemust kirja saada, aga - ennäe, GPS arvab, et oota paar ööpäeva!

Saartematkast pikemalt Team Jahe lehel.

PS! Ehk on kellelgi teada mõni osav kruvikeeraja-jootekolvi mees? Kui GT-31 aparaat lahti kruvida ja akujuhtmele sobiv lüliti vahele panna, peaks see vist restart-asja ära ajama. Kui siis GPS-speedsurfing muidugi enam tulemusi tunnistab, ikkagi tuunitud aparaat...

saartematk algab s... ajal

Nädalavahetuse uudised süstamatkajate maratonikatsetustest pole just julgustavad.

Sellegipoolest plaanib Team Jahe homme/teisipäeval alustada järjekordset retke, mille käigus loodetakse külastada Hiiumaad, Vormsit, Viirelaidu, Kessulaidu ja ehk ka mõnd muud teele jäävat saart. Näiteks Muhumaad. Pildid ja blogi ettevõtmisest vastavalt asjade käigule.

TeamJahe saartematka 4. päev

Pühapäev, 22. juuni.
Matsirand-Kihnu-Manilaid-Liu
Edelatuul, 7-9 m/s
Andrus lahkus matkalt pärast hommikusööki, kuna talle tulid kohustused järele. Kasutasime juhust ja keerasime laudadelt kastid maha. Samuti saatsime üleliigse varustuse Andrusele järele tulnud autoga minema. Alles jäänud matkajate hulgas valitses elevus, kuna oli lootust kiiresti sõita. Laud Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8. Uim jäi lühikeseks, sõitmise asemel liuglesin spin-out’is. Üritasin asja parandada, liigutades mastiträkki jupphaaval edasi. Ei paranenud. Väsisin väga ära.
Vahetasime Karmoga lauad. Techno 293, puri Disco 6,9. Kõik läks väga heaks. Uskusin, et sain Karmo enda laua, millel pikk uim. Pidas hästi. Kent nägi kaldal üht kaunist kohta ja jäi seda liiga kauaks imetlema. Tulemuseks katapult ja otsus ujudes seda kaunist kohta külastada. Enne vahetasid Kent ja Karmo veel natuke laudu ja purjesid, mille käigus selgus, et uim on kõvem kui puri.

Kihnu kursile keerasime viimasel hetkel. Suures lainest alla laskmise vaimustuses oleksime peaaegu pöördepunkti unustanud ning pidanud Kihnu krüssama hakkama. Siiski läks hästi ja saime ühe külgtuulekursiga kohale. Oleks võinud rohkemgi alla lasta, aga Papa nägi üht kohalikku surfajat, keda tuli tervitama sõita. Tollel võis kole olla küll, kui merelt tulnud tundmatud suured lauad temast mööda kihutasid.

Pärast lõunasööki ja kohvi Rock Citys asusime viimasele etapile. Kole külm, lausa jahe oli märga kalipsot selga ajada. Jäin teistest maha ja kaotasin nad juba poolel teel Manilaiule silmist. Tuul oli veidi vaikinud, kuid Manilaiu märgini sai veel glissis sõita. Siis kadus käik ära ning sõita sai vaid üksikute puhangutega. Kuna teisi näha polnud, valisin tiksumiseks kindlama tee ja läksin Manilaiu ja Munalaiu vahelt otse allatuulekursiga. Liu laht oli koledamal kombel võrke täis ja ilma tuuleta nende vahel manööverdamine võttis tuju täitsa ära. Ojakole kohale jõudes õnnestus viimasest kivide labürindist mööda laveerida ja matk oligi läbi. Sõiduaeg 6 h, sellest suurem osa glissis.

Päeva lõpetuseks selgus, et suurus pole üldse oluline, usk on peamine. Nimelt – laud, millega sõitsin, oli tegelikult Kenti oma. Lühema uimega, kui olin lootnud. Siiski, korralik uim ja hea laud, nii et lõpp hea, kõik hea. Kondid kanged, kuid terved.

Rohkem pilte matkast on siin albumis, kindlasti kajastab matka ka TeamJahe veebileht.

TeamJahe saartematka 3. päev

Laupäev, 21. juuni.
Kessulaid-Muhu-Virtsu-Pöörirahu-Matsirand
Laud Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8
Et olin Kendi purje õhtul lehmakoogi peale pannud, pidas Kent vajalikuks ka minu poomi vastava ainega kokku määrida. Poomid pestud, läksime veele plaaniga krüssata Viirelaiule. Tuul tundus plaani toetavat, puhudes edelast, silma järgi 8-9 m/s. Andres sai kohe käima, kuigi mitte eriti kõrge kursiga. Proovisin ka. Selgus, et glissida saab, aga siis ei tulnud jälle kõrgust. Loobusin kihutamisest ja krüssasin. Tuule suund kõikus, aga seekord olin kavalam ja kui tuul jälle vastu pööras, tegin kohe paudi. Kõrgust tuli, mis mühises, kurss oli kõvasti Viirelaiust üle. Kaotasin teised silmist ja sõitsin Muhu randa neid ootama. Kedagi ei tulnud. Helistasin Karmole. Vastas Papa, kes käskis alla tagasi tulla. Maabusin uuesti Muhul, loobudes raske südamega ca 400 m kõrgusest. Ootasime üle tunni teateid Andruse uuest kursist. Tal oli last liiga raskeks osutunud ja ta oli läinud tagasi Kessule kanistreid tühjendama. Kaotus: 5 l vett ja 2 l kokakoolat. Rumm oli õnneks juba eelmisest õhtust saati kindlas kohas. Kohtumispaigaks määrati Virtsu. Papa selgitas näitliku demonstratsiooni abil, mis vahe on inimese väljaheitel ja hülgesital. Püüdsime sellest kohast kiiresti ja kõrgele krüssata. Virtsus oli väike segadus maabumiskoha valikuga. Selgus, et oleme poest lubamatult kaugel. Põlvepuhkust vajavad Kent ja Karmo käisid siiski jalgsi poes ja tõid mulle päiksekreemi. Rummi poes polnud. Virtsust lahkumisel sõitsin kivi otsa ja tegin katapuldi. Ilmselt kiirustasin liigselt, kuna maabumispaiga läheduses puudus WC, küll aga avastasin selle otsinguil paar prisket rästikut. Laud jäi terveks, kuigi uim sai karvaseks. Jätkasime piki rannikut lõunasse ja kuna kõik said glissi, läks sõit lõbusamalt. Väikse vahepeatusega Pöörirahul jõudsime Matsiranda. Matsiranda maabumisel lõhkus Kent uime. Andrusel oli telefonikott vett sisse lasknud. Karmo keetis oma tuntud headuses spordisöögi ja Papa segas sinna kõrvale spordijoogi. Brändiga, sest rummi ju Virtsu poes polnud. Papa selgitas, et kõrgus on väga hea asi. Võidab see, kellel on kohale jõudes kõige rohkem kõrgust. Kent kõndis kangete jalgadega, nagu kaptenile kohane. Pikk jalgsimatk kalipsos mängis selles tähtsat osa.
Sõiduaeg 5 h, sellest ca 3 h glissis. Viper on ülilahe laud, suurest lainest alla sõites käitub vaatamata ahtris olevale varustusekastile täiesti tublilt.

TeamJahe saartematk, 2. päev

Reede, 20. juuni. 2 päev.
Kumari-Kessulaid
Laud Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8
Edelatuul. Aukudega. Muhu oli silme ees, aga tuul puhus otse silmade vahele. 6 tundi karmi krüssamist, kuid Muhu ei lähenenud. Tuul oli muutliku suunaga ja tegi krüssamise eriti tüütuks. Puhkepausi ajal püüdis Papa kala. Kalad ei osalenud. Ilmselt oli koht vähe sisse söödetud. Pärast selle vea parandamist aga jätkati millegipärast kiiruga krüssamist. Meeskond lagunes laiali, Kent ja Karmo valisid madalama kursi ja said Papirahu juurde. Andres ja Andrus olid kiiremad, jõudsid Kessu ja mandri vahele just hetkeks, kui tuul läände pööras. See tähendas, et sõita tuli jälle otse vastu tuult. Jõlkusin Andrese-Andruse kannul ja ei olnud üldse õnnelik, kui veel pool tundi vaikse tuulega krüssamist sain. See-eest hakkas vihma sadama. Papa, kes oli kõvasti kõrgust hoidnud, sõitis ühe halsiga Kessu abajasse sisse. Kessul ootasid kuiva katusealusega kohalik „kirik”, maitsva veega kaev ja sõbralik saarevaht Urmas. Üksiku saare kohta ootamatu luksusena saabus juhuslik mootorpaat, mis tõi rummi. Vihm jäi järgi ja asjad kuivasid ära. Sõiduaeg 6 h, glissis 0 minutit.

TeamJahe saartematka 1. päev

Neljapäev, 19. juuni.
Puise - Saastna Pikanina - Kumari
Pidulik start, pilvealune ilm ja raskes lastis lauad. Minul Fanatic Viper 220, puri Speedster 6,8. Edelatuul, nõrk. Plaan oli Muhusse jõuda, aga raske koormaga lauad ei teinud kuigi head krüssunurka. Vahemaabumisega Saastnas saime kuidagimoodi Kumari lõunatippu. Papa tahtis Muhusse edasi sõita, aga lähenev õhtu ja vaikiv tuul laitsid selle mõtte maha. Telgid olid ununenud veekindlalt pakkida, tuli hakata telke kuivatama. Nagu meremeestel ikka, selgus juba esimesel õhtul, et kaasas on liiga vähe rummi ja liiga palju puhtaid särke. Öösel tuul pisut tugevnes ja Karmo läks telki raskuseks, et see merre ei lendaks.
Sõiduaeg: 3h. Glissis 0,1 minutit.