Noortebändide konkursi Proovikas kõige kuulsam leid on Bedwetters, kuid ühest MTV-sse jõudnud orkestrist palju olulisem on, mis toimub enne võitjale pärja kaela riputamist. Et on võistlejaid, kes on viitsinud pillimängu õppida, lood valinud-kirjutanud, koos harjutanud.
Käisin Proovika 2009 eelvooru kontserdil. Mulje oli massiivne. Palju head pillimängu, ehedat lavashowd, kostüüme ja kaasaelamist. Kuursaalis oli kõvasti rohkem rahvast, kui tavalistel süldipidudel. Esinejad rokkisid hingega ja fännid hüppasid lava ees kaasa. Vinge.
Kes iganes ka Proovika finaali võidab, võidavad tegelikult kõik, eriti osalejad. Aga ka fännid ja publik. Korraldajad on tubli teoga hakkama saanud ja vähemalt muusikaelu tuleviku suhtes võib täiesti rahulik olla.
Avastasin ka huvitava seaduspärasuse. Noored on alati bände teinud ja teevad edaspidigi, teevad musa, mis endale meeldib. Proovika läbivaks stiiliks on olnud raske traadirokk, nii seegi kord. Oli vaid kaks hiphopi katsetust, neistki üks ikka üle distortion'i võimendatud elektrikitarritrio saatel. Tundub, et meie kooli- ja garaažibändidel on maailma trendidega umbes poole põlvkonna pikkune nihe. Mitte et oleks tüüpilist europopsat tahtnud kuulda, aga mõni bluesi või folgi poolne lugu võinuks ikka vahelduseks olla. Et keegi Abbat ei jäljendanud, on muidugi meeldiv.
1 comment:
ABBA mõjutused on hetkel küll ju oluliselt aktuaalsemad ja värskemad kui see nüri ja tuim collegerock, mida kõigil noortebändiüritustel oksendamiseni kuuleb.
läheb vist veel aega.
Post a Comment