Poniente hakkas kohe hommikul jõudu koguma ja kui klubisse jõudsin, olid jänesed peaaegu kaldas väljas. Olin esimene, kes peale läks, 125 l + 7,8. Hugo andis jälle ülesande: sõida sinna neemetipuni, kus on ilus sinine vesi. Natuke vaja krüssata, aga selle tuulega pole keeruline. Öeldud, tehtud. Üles neemetipuni sain 4 krüssuga, aega läks 22 minutit. Pikkade allatuulekurssidega Düüni ette tagasi läks kokku tund. Käik oli enamvähem, laine pisut tampis ja mõnikord tuli veidi oodata või pumbata. Otsustasin, et teen teise tunnise ringi veel.
Juba kolme krüssuga olin palju kõrgemal kui enne 4-ga. Oleks võinud taibata, et midagi on korrast ära. Aga ei, tegin neljanda ka veel ja jõudsin sellega enneolematusse kõrgusse, Bolonia juba paistis. Rõõmustasin, et oi kui tore, saab hea pika downwindi teha. Hakkasin kohe hooga pihta. Laine oli suur, oma 2,5 meetrit ja parasjagu chopine. Sellega võideldes kihutasin 4 triipu täiega allatuult, ainult et kivid, mille juures ma jibe tegin, olid ikka sama koha peal. Sain aru, et hoovus mängib minuga, veab vähemalt sama kõva tempoga lääne (ehk ookeani) poole kui ma allatuult suudan kihutada. Tegin väikse katse, ujusin koos kamaga vee suhtes ühe koha peal, nagu pirukasse pandud muna. Kalda maamärgid näitasidki välja, et kiman päris kõva tempoga Tarifast eemale.
See selgeks tehtud, asusin tegutsema. Võtsin kursi ühele iseloomulikule mäetipule Marokos ja vajutasin enda meelest täiesti otse allatuult, tagumine jalg aasast väljas. Õnneks jätkus niipalju tuult, et ka sel kursil sai poolkõva käiguga glissida. Tegin seda päris kaua ja pärast pööret teisel halsil samamoodi. Tuul läks pisut tugevamaks, sain ka mõlemad jalad aasas otse allatuult sõita. Iseenesest oli see lahe, lainest kogu aeg alla, taganttuules, ainult et vesi voolab vastu. Jõudsin sel viisil peaaegu koduse düüni nurga juurde. Edasi oli juba lihtsam, ilmselt pole hoovus lahes sees nii kõva. Triibutasin seal veel pisut, kuni 7,8 tõesti liiga suureks jäi. Kaldale, banaan ja vesi. Sõiduaega kokku 3 tundi 14 minutit, distants 77,23 km.
Pärast puhkust ajasin uuesti kalipso selga ja tahtsin väiksemat purje võtta. Aga tuul oli juba kukkuma hakanud, läksin samaga. Oligi vaiksem. Keskmise kiiruse sain kõrgema, 29,3 km/h, aga maksimum jäi hommikusele 46,2 km/h kiirusele alla, oli ainult 45,3 km/h.Täpselt tunni pärast kukkus tuul, nii et viimase triibu pidin lõpetama tiksudes. Selle seti läbisõiduks tuli 31,57 km, nii et päev kokku 108,8 km. Ei saa öelda, et poleks väsitav olnud. Samas, isegi väsinud käega tuli enamus jibe ikkagi kukkumata välja.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment