Poolkõva Poniente ja taas vale purjevalik. Pärast rattatrenni.

Hugo läks eilse kõva windsurfi päeva lõpetuseks Tarifa linna all veel lainesurfi tegema, väga ilusa rulli keeras õhtuse tõusuga kokku. Ja sai oma laksu kätte. Kui teel Boloniasse kividesse kukkumisest pääses kriimustustega, siis õhtuse surfi käigus maandus mingist pöördest nii õnnetult, et väänas korraga välja nii põlve kui hüppeliigese. Hommikul oli igatahes karkudega ja ütles, et tema täna Ladunasse ei tule. Paneb veel jääd ja läheb röntgenisse. Andis mulle võtme, et saaksin ise ratta võtta ja mägedesse minna.

Läksin hoopis randa. Võtsin uuesti Bolonia tripi ette, ainult et seekord piki mõõnavee piiri jalgrattaga. Fätiga. Sellest sai maastikurattamehe märg unistus. Sest pikapeale sai selgeks, et päris veepiiri mööda ikkagi läbi ei saa. Mõõn hakkas lõppema ja kohati ulatusid kaljud täitsa murdlainetesse. Kui väga märjaks läks, jäi 2 valikut: kas üle kaljude ronida või mäkke pressida. Ratas mõlemal juhul õlal. Proovisin alguses esimest ja mingil hetkel valisin teise tee. Leidsin piki mäekülge kulgeva raja, mille ATV-ahvid olid liivaseks kündnud. Fätiga sai õnneks läbi, aga hullu higi hinnaga. Rada oli lahe. Kohati puude all nagu tunnelis, siis piki rannakalju serva, siis läbi ojade... Leidsin ka selle metsahipi eluaseme jälle üles, kes seal oja ääres elab. Ilmselt skulptor, postide otsa olid savist inimpead voolitud ja suuremaid puid kunstipäraselt lõigutud-raiutud. Boloniasse jõudsin jälle mööda randa ja sealt tagasi tulin maanteed pidi.

Klubisse jõudes oli tuul puhuma hakanud. Hugo oli enda asemel oma loheõpetaja saatnud, see andis mulle konteinerist asjad kätte ja, igatahes, merele! Goya Bolt 125 ja Goya Mark 6,6. Puri oli väike. Kohati käis, kohati tiksusin. Tegin siis pumpamistrenni, oli just nii piiri peal, et justnagu sai käima, aga käik sisse ei jäänud. 2 tunni peale suutsin kokku läbida 32 km, ajaliselt umbes poole tiksudes. PRO-d kimasid kõrval 8-9 ruudustega, aga kohati seisid nemadki.

Lõhki sõidetud rakud peopesades hakkavad paranema, aga teevad kõvemate liigutuste juures vastikult haiget. Eriti nõmedad on aga tallaalused. Parema jala all on 2 rakku katki, vasaku astusin niisama kivi otsa puruks. Aga kui adrenaliin möllab, ei ole kõigest sellest hullu, ikkagi täitsa ok surfipäev tuli välja.