e-hääletatud

E-valimas käidud. Banaane ja muud defitsiiti ei pakutud, orkester ei mänginud. Ka valimisprotseduur ise ei olnud midagi väga seksikat. Sellist piltide ja pealkirjade tulevärki, nagu EMT oma Die-hard tüüpi seiklusfilmis 2009 aastaks lubab, ka ei olnud. Noh, Google aitas hädast välja ja enamuse huvi pakkunud kandidaatide kohta oli siiski võimalik leida nii pilt kui ka mõni artikkel, mille põhjal hinnata, mis inimesega tegu. Kellest isegi Google ei teadnud, selle kohta tekkis tõesti küsimus, et mida ta kandidaatide nimekirjas teeb (vt mu eelmist postitust).

Üldhinnang on, et nii on üsna OK oma kodanikukohust täita.

Tegelikult on see mul juba teine kord e-hääletada. Eelmine kord kohalikel mõne aasta eest. Iseküsimus on, kas valimisest midagi muutub. Kui muutuks, oleks valimised tõenäoliselt juba ära keelatud - rahva tungival nõudmisel. Mõni valija ei vali üldse, mõni valiks sama meest ka siis, kui see püksid rebadel poistekoori puhketoas videole võetud oleks. Ja valimissüsteem kannab künnisest allapoole jäänute hääled ikka kindlasse kohta tagasi. Samale mehele.

Mõnes mõttes on tunne, nagu poolpimedal vanal valvekoeral, kes igaks juhuks öösel paar korda põõsa poole haugatab - kohus täidetud, linnuke kirjas. Mis siis, et vargad tegelikult hoopis väravast tulevad ja rehepapi abiga aida ikkagi oma talusse tühjaks tassivad. Rongitäite kaupa. Mis nii viga, nüüd ju omal raudteegi olemas.