Anekdoot. Lambad leinavad kadunud karjakaaslast. Metsaserval mõtleb salk hunte, et viisakas oleks ka kaastundeavaldus saata. Ainult et kuidas alla kirjutada? Salk hunte? Hallivatimehed? Kriimsilmad? Ei sobi nagu. Lõpuks leitakse lahendus. Kaastundekiri läheb teele, saatjateks: grupp seltsimehi.Tegelikult peaks see postitus mõnes mõttes olema eelmise jätk. Nägin ükspäev Hispaania miljonimängu. Mängus nagu ikka miljon, reaalsed võidusummadki, millega inimesed stuudiost lahkuvad, üsna sarnased meie omadele. Ainult et eurodes. Hispaanias on elamine pisut odavam kui Eestis. Ütleme, et üldiselt sama suurusjärk. Sealsed kinnisvarahinnad on ammu meie karjamaade omadele alla jäänud. Keskmine palk ca 3 korda kõrgem. Korrutades meie miljonimängu peavõidu euro kursi ja palgavahega läbi, saame teada, et oleme isegi nii lihtsa asjaga, nagu Miljonimäng umbes 50 kordselt tillist tõmmata saanud. Täielikud lambad.
Lambad aga on rahul. Ja valivadki jälle juhtoinaks hundi. Milline on grupi seltsimeeste valimislubadus? Hunt teab, mis lammastele hea. Hunt laseb elada, hundil on kortereid ja pappi, küllap müüb või üürib ka sundlambale nurgakese. Nüüd on hundil ka raudtee. Saab sõita Porilasse ja Torilasse. Vähemalt unistada saab, kuigi rongijuht ei ole piilupart ja sõbraliku lambakarja asemel on rongi koormaks naabermetsa karu nafta. No mis siis, tagasi lähevad vagunid ju tühjalt. Kui lambad palju kobisevad, saavadki oma tasuta rongisõidu. Tsuhh-tsuhh-tsuhh.
No comments:
Post a Comment