Mis valimistulemuste eesotsas toimub, ei huvita, sest vahet pole. Seevastu oli tähelepanuväärne, mis toimus vahetult joone peal ja all.
Kõigepealt, tubli töö rohelistelt. Ilma pillava kampaaniata, ilma populistliku kõikelubamiseta parem tulemus, kui rikastelt reiljanitelt. Ei nõustu ettekuulutajatega, et tegemist on järjekordse protestihäälte püünisega. Usun, et Eestis võib 40 000 keskkonnast hoolivat inimest olla küll. Vähemalt on nüüd ka Riigikogu lopsakas ihus väike okas, mis olulisi asju meelde tuletab.
Pisut kurvaks teeb kristlike demokraatide tulemus. Kuigi eelmise korraga võrreldes on nad enda tulemust 50% võrra kasvatanud, jäävad absoluutarvud napiks. Seekord sai kristlaste sõnum ligi 10 000 inimese toetuse. Millest on kahju, sest tegelikult on nende sõnum üks maailma enim levinud sõnumeid üldse. Ja toiminud rohkem kui poolteist aastatuhandet. Paraku on vist eestlase tänapäev, et kuna kristus kohe ja palju pappi ei luba, siis vaatame kirevamas pakendis pakkumisi.
Vene parteide kasin protsent suhtes valimas käinute koguarvuga kinnitab, et suur osa venelasi on siiski oma hääle andnud ning see on maandunud nimekirja tippu, millest ma täna ei räägi.
Ning viimaks väärib tunnustamist, et eesti jonn ei ole siiski välja surnud ning üksikkandidaatide lootusetut võitlust on toetanud pooltuhat inimest. Lisades neile vähemalt sama perspektiivitut sõda alustanud Kivisildniku toetajad, saame paar tuhat inimest, kes usuvad, et tahe viib läbi halli kivi. Vaat need oleks kaasmaalased, kellega luurele või võitlusse minna!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
2. lõik: 40 000 ei ole päris kindlasti inimesed, kes hääletasid roheliste poolt ja seega just keskkonna poolt. rohelised olid siiski ainukesed, kelle puhul võis oodata, et protestihääle andmine ei tähenda oma häälest loobumist. vt. ka res publica
3. lõik: milline on see KRIS-DEM eristav sõnum - surmanuhtluse taastamine? millised on üldse just kristlikud väärtused (mis eristab kristlust teistest usunditest - peale meeletu ekspansionismi ja sellega kaasneva tapahimu? positiivsed sõnumid on ju enamvähem samad)
Huvitava ja pika vaidluse võtsid üles. Aga OK.
Rohelistest. Arvan, et inimesi, nagu ma isegi, kes roheliste erakonnastumisele juba kümmekond aastat võimekat eestvedajat on oodanud, on rohkem kui neid, kes oma protestihääle teadlikult sinna 7% piirimaile sihtisid, arvestusega, et kui nad hääle mõnele üksikkandidaadile annaks, läheks see ikkagi savisaarlastele. Seega nõus, et üldistus "kõik" võib olla üle pingutatud, kuid võrreldes rohelistelt oodatavat ja kunagi respublikalt oodatut, on roheliste sõnum igal juhul selgem ja konkreetsem. Isegi kui see on ainult kuvandi tasandil.
Kristlike demokraatide puhul aga tunnustaksin eelkõige seda, et tegemist on esimesega uue Eesti ajaloos, kes religioosset sõnumit julgeb valimistel loosungile tõsta. Meenutan: olen ise naljaga pooleks prognoosinud, et kui tahaks kindla peale järgmises Tallinna volikogus sees olla, tuleks projektiparteina asutada islamipartei, habe kasvatada ja viis korda öelda, et pole teist jumalat peale Allahi ja teist meest peale Muhammadi. Nii et ole mureta, religioosseid parteisid tuleb kindlasti.
Aga ma ei taha siinkohal hakata vaidlema, millised on ühe abrahamliku religiooni puudused või eelised teise ees, samuti mitte võrrelda Abrahamist pärit uske muudega. Oma postiga mõtlesin seda, et 10 käsuga on testamentidel põhinevad õpetused õhtumaades nii pikalt ja sügavalt juurdunud, et nende pinnalt peaks olema lihtne kõigile arusaadavat sõnumit kommunikeerida.
Mis kristluse ekspansionismi puudutab, siis mille poolest erineb see eestluse jätkusuutlikkuse loosungist, mida kõik parteid jutlustavad? Ja tapahimu osas... silm-silma, hammas-hamba vastu ei olegi üldises JOKK-õhkkonnas nii halb põhimõte. Ja pärast Saddami poomist tundub, et ka surmanuhtluse kui põhimõtte on lääneriigid jälle aktsepteerinud.
Vastu aga tahaks küsida, mis oli võitnud parteide positiivne sõnum? Raha laiali jagamine?
Post a Comment