Kui paljudes Eesti naistekollektiivides algab esmaspäevahommik kiitlemisega, kes nädalavahetuse jooksul rohkem orgasme sai ja kellel on vingem mees? Ei mina tea, naised ju lülituvad ainsagi mehe juuresolekul hoopis teisele programmile. Aga Poolas? Kui uskuda Joanna Owsianko versiooni ühe eduka Varssavi reklaamifirma naiste elust, siis katoliiklikus põllumajandusriigis asjad just nii käivadki. Vahepeal muidugi turundatakse natuke ka uue koostisega noorendavat dušigeeli ja tõenäoliselt toodetakse kusagil kulisside taga asuvas produktsiooniosakonnas kogu see videoõudus, mis meiegi telekanalites tunnise filmi kolmetunniseks katsumuseks venitab.
Ehk siis esietendus Tiramisu Endla teatris. Tükk iseenesest rohkem Delfi naisteka kommentaaride stiilis päevakajaline pisteline publitsistika kui terviklik saba ja sarvedega lugu, aga narratiivikummardajad ongi vist hetkel jälle pisut tagaplaanile jäänud... Seitsme samas kontoris sebiva pealtnäha eduka noore naise lood, ilmselt veel enne masu-aega kirja pandud. Sest miljonid tulevad mürinal, nagu ka wishful-thinking tüüpi jutustused oma töövälisest ajast... millist tibidel firmapidusid ja kliendikohtumisi arvestades siiski kuigi palju ei paista olevat.
Natuke raske oli jälgida, et mis unenägu millise luiskelooga kokku pidi käima ja milline pihtimus missugust eelmise elu mälestust täiendas, ikkagi 7 tibi ja igaühel 4 monoloogi. Aga see segadus võis ka olla mõne Endlas iga võimaliku nurga taha tekitatud baari põhjustatud. Kuid et teater algab puhvetist, olen mina paljude veinilettide eest väga tänulik.
Autori kapsaaeda kivid naisteka publiku ülehindamise ja tüki "ülekuntsindamise" eest. Saan aru, et autorile on pakkunud lõbu ajaloost kuulsate naiste lugusid pealiskaudsete reklaamitibide vigaderohkesse interpretatsiooni väänata ja testida publiku huumorimeelt Mozarti "Carmenile" viidates. Eesti publiku panid rohkem kihistama hoopis paljud poolaka jaoks igasuguse naljataotluseta sisse toodud seigad katoliiklase igapäevaelust.
Endla trupi tõlgendus tükist igati austustvääriv, esitus usutav ja näitlejate natuke sõlme kippuv keel tundus kohati lausa taotluslik. Turundustibid ju ei räägigi selgelt ja sirgelt, ikka tuleb natuke "vää" ja "nohh" ja "seethendabt" sisse.
Ei seganud ka masu-aja minimalistlik lavakujundus ega kohati kohalejõudmatu muusikaline kujundus. Tegelikult tore lugu. Tiramisu on igati väärt suupiste, tõsi sobib paremini lahjemate jookide juurde.
No comments:
Post a Comment