Saatsin oma saadikule kirja. Mõne ettepanekuga, mida riigikogu liikme raske elu lihtsustamiseks veel teha saaks. Eks näis, kui kaugele õigusliku nihilismiga annab minna ja kes lõpuks mõistuse häälega rääkima hakkab.
Kiri ise oli selline:
Tervitus kodukandi rohelistele poliitikutele!
Otsisin roheliste seisukohta kuluhüvitiste suhtes, leidsin vaid Strandbergi kirjutise Delfis, mille sõnum on, et võrreldes energeetika- ja keskkonnaküsimustega ei ole saadiku kuluhüvitised üldse oluline teema. Nõus. Energeetikaga tuleb tegeleda ja ka keskkonna säästmine üldisemalt on meie projektipõhises maailmas liiga tagaplaanil. Ses suhtes ei ole rohelistele etteheiteid, küllap nii hästi kui algaja fraktsioon seda opositsioonist teha saab, ongi tegeldud. Ka jäätmekäitlust puudutava võiks rohelise pilguga üle vaadata, lobbygruppide survel on seadusandja seni lähenenud asjale kahetsusväärselt äripõhiselt. Saaks mõne parandusettepaneku teha küll, et „saastaja maksab” printsiip jõulisemalt toimima hakkaks.
Siiski leian, et suurde poliitmängu sisenenuna ei saa erakond ühtki üksikut mängu osa ignoreerida, eriti kui konkreetne küsimus inimeste õiglustunnet riivab.
Mind kuluhüvitiste välja pakutud uus kord häirib. Olen 15 aasta jooksul nii töötaja kui ettevõtjana riigile palju makse maksnud, maksan täna ja edaspidigi. Ka selliste kulude pealt, mis tegelikult töö tegemiseks hädavajalikud on, kuid maksuametniku arvates pole kas piisavalt hästi põhitegevusega seotud või siis pole nõuetekohaselt vormistatud.
Saan aru, et sellist lisatulu sebivad endale pikaajaliste kogemustega karjääripoliitikud, kes põhimõtted juba ammu rahaks on vahetanud. Neil ju kümnis vaja parteikassasse tagasi kanda, järgmisteks valimisteks plakatiraha koguda jne. Vana koera ümber ei kasvata. Las jääda neile siis vähemalt kohustus oma pizza- ja präänikutšekid ajakirjanikele norimiseks avalikult välja panna. Kui isegi suurte ettevõtete juhtidele pole alandav bensiini- ja ärilõunate tšekke koguda või firmakingitusi nõuete kohaselt turundusmaterjalideks vormistada, mis imeloom see riigikogulane on, et tal selleks aega ei ole? Võtku siis raamatupidaja. Kuluhüvitiste hulka peaks paar tuhat krooni raamatupidamisteenust ilusti sobima.
Rohelistelt oodanuks aga juba tänaseks sirgeseljalisemat seisukohta. Praegu jääb mulje, et lastakse teistel kastanid tulest välja tuua ja maiustatakse pärast süütu näoga, kuna seaduse vastu ju ei saa. Loodan, et kui rohelised saadiku seisuse eelnõu praeguse versiooni poolt hääletavad, esitate te võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ka eelnõu, mis lubaks mul ettevõtjana samaväärse % ettevõtte tuludest maksuvabalt ning kuludokumente esitamata omal äranägemisel kasutada ning töövõtjatel saada samaväärne palgalisa näiteks seni erisoodustustena maksustatud asjadelt: sportida, puhata, ravida liigeseid ja hambaid ning tegeleda oma hobidega.
Maksud ja surm pidada möödapääsmatud olema. Ootan huviga, kuidas reageerivad rohelised, kui õiguslikku nihilismi uppunud vana kooli poliitikud peaks otsustama oma eluiga seadusega 30 % pikendada.
tervitades,
jmo
e-valija
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment