Heakorraga on meil asi jälle ühel pool. Meie ise, paraku, taas teisel pool. Suur juht pakub linna koristamiseks välja leninlike laupäevakute traditsiooni elustamise, eraomanikud kiruvad ja kraabivad oma territooriume ise puhtamaks. Lume alt välja sulanud koerasitt, plastpudelid, tolmused tänavad ja räämas metsaalused on igakevadine teema. Ja jäätmekäitlejad tõstavad prügiveo hinda. Ei viitsi isegi linkida, selleteemalisi artikleid on liiga palju.
Et niigi pessimistlikku olukorda veel kurvemaks teha, toon näite. Jäätmekäitlejad pakuvad imelise lahendusena välja jäätmete kodus (tekkekohas) sorteerimise ja siis liigiti kogumise. Liigiti kogutud materjale veetaks ära tasuta. Et nii väheneb segaprügi kogus ja tavaprügiveo hinda peabki tõstma. Et motiveerida inimesi prügi sorteerima ja kompenseerida väheneva koguse tõttu kallimaks muutuvat äravedu. Loogiline. Aga ei toimi. Sest inimene on laisk, kaval ja ihne.
Neil piltidel on näha üks väga ilus ja kaasaegne lahuskogumisjaam. Integreeritud kinnisvaraarendusse ja puha. Aga piiludes luugist sisse, paistab tavaline shit. Säästlikud elanikud täidavad ka toorainemahutid järjekindlalt hariliku prügiga. Isegi need jäätmed, mida suvatsetakse liigiti õigetesse konteineritesse poetada, on korralikult kilekottidesse pakitud ja PVC satub ka paberi, orgaanika, klaasi ja muude materjalide sekka. Mul on lausa kahju käitlejast, kes loodetud kasutamiskõlbliku tooraine asemel kogub kalli eritehnikaga värvilistest kastidest tavalisi segaolmejäätmeid. Tsiteerides taas kord üht eesti jäätmemajanduseksperti: shit in, shit out.
Tähendab, ilus idee ei tööta. Olmejäätmetega segatud materjal ei ole kasutamiskõlblik. Kuid suured investeeringud on tehtud ning tavaprügi käitlemisest oluliselt kallim taaskasutatavate materjalide töötlemisprotsess vaja ikkagi läbi käia. Ja kellelt muult vaene jäätmekäitleja ikka raha küsib, kui maksumaksjalt. Kas otse või läbi omavalitsuse, vahet pole. Tarbija aga reageerib hinna tõstmisele sellega, et veab oma prügikotid pimedas metsa alla.
Mis siis lahendus on. Eks ikka needsamad sorteerimisjaamad, mis kogu segaprügi liinilt läbi lasevad ja kasutatava materjali välja sorteerivad. Ja mis uudistesse enamasti ainult siis satuvad, kui sealt järjekordne laip leitakse. Jah, sorteerimisjaamast saab kõlblikku materjali tõesti vähem kätte ning materjal on halvema kvaliteediga. Kuid ega ilusate värviliste torude kaudu kogutud materjalid parema kvaliteediga ei ole. Seega, ehk oleks aeg lõpetada vastuvoolu ujumine ja teha selline süsteem, mida inimesed ka kasutada sooviksid?
Sry, kellel erinevate blogilugemiskülgede aknas pildilink ei avane. Töötava lingi leiate lehelt: jaanomartin.blogspot.com
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment