soodne aeg kinnisvara ostuks

"Ostke ruttu kinnisvara, hind tõuseb nagu tala! Saate ruttu rikkaks!" Postimees ja Äripäev avastasid viimaks, et kinnisvarahinnad Hispaanias on võtnud suuna soodsusele. Noh, parem hilja kui mitte kunagi. Tegelikult on märgid ammu näha. Kirjutasin sellest juba aasta tagasi. Et märgid on ilmunud. Täna on võimatu leida suuremat maja, kvartalit või küla, milles poleks müügilolevaid objekte. Maaklereid otsivad tööpakkumiskuulutused ei küsi enam kogemust ega keeleoskust. Küsitakse: kas sul rikkaid tuttavaid on, kellele saaks sulava väärtusega kortereid-krunte ruttu pähe määrida? Ainus, keda pole, on ostjad. Hirm turu jahtumise pärast on vägagi reaalne. Aga ei hakka ennast kordama.

Nii et viimane võimalus, lollid! Kiirustage ostma, muidu pärast võibolla ei saa enam selle hinnaga!

Ja link tollele eelmise aasta kirjutisele ka, et oleks näha: tõepoolest 2006 alguses kirjutatud: http://www.bloglines.com/blog/jaanomartin?id=82

Kes klikata ei viitsi, sellele lugu tervenisti ka siia kopeeritud. Ahjaa. Vastus tolle loo lõpus esitatud küsimusele. Piletid tulid müüki päris odavalt.

Masendunud päikeseinimesed
By jaanomartin
Käisin päikserannikul jalutamas. Kuuvalgel. Kõndisin mööda inimtühja rannapromenaadi ja kui aegajalt soojendava joogi võtmiseks mõnda baari sisse astusin, olin enamasti ainus külastaja. Tänavanurkadel seisid vaid suusamütsides aafriklased ja pakkusid mustalt maalt pärit toniseerivaid taimesaadusi. Siiski sain aegajalt ka mõne kohalikuma tegelasega jutule.
Päikeseinimesed on üsna mornid. Nii kehva aastat kui 2005 pole rannikul (nii kutsuvad kohalikud Costa del Soli) veel olnud. Talv on nagunii alati niru, aga seekord polnud ka suvest asja. Sedasi vähemalt räägitakse. Loodetud rahavool jäi tulemata nii tavaturistide kui kinnisvaraostjate käest. Baarid-ööklubid on harilikust tühjemad, autosalongides seisavad haruldaste luksusautode nüüdseks juba vana väljalaskeaastaga kuid uhiuued tippmudelid. Lõbustusparkide karussellid on tühjad ja roostes, jetid ja purjepaadid ootavad rannas liiva alla mattununa turiste. Mitmete korterite-majade müügisildid on väljas seisnud juba paar aastat. Uute arenduste valmimine venib, kuna kortereid ei ole enam enne kopa maasse löömist võimalik välja müüa. Vabu tube leiab igast hotellist. Kui veidi rääkida, saab ka korteriüüri väga soodsaks.
Kogu rannik paistab pisut luitunud ja kulunud. Hotellisiltide neoontähtedest on osa kustunud, igal tänaval leiab paar-kolm tühja poodi või baari, mis juba pikemat aega ootavad uut rentnikku. Apartementmajade basseinid on prügi täis, trepikojad räämas. Tenniseväljakud on künklikud, golfimuru kuivab. Üldiselt on asi selline…. vaikne. Moest läinud, ütlevad teadjamad. Ühe euroopa tipp-piirkonna kohta vähe räpakas, arvavad turistid. Vaid siia kolinud pensionäride tõkkepuu-tagused külad on enamvähem hästi hooldatud. Nooremad puhkajad ja paremad peod on mujal, räägivad uus-kohalikud. Egiptuses, Tuneesias, Türgis, Dubais, Marokos ja muudes Euroopale lähedastes puhkepiirkondades on hinna/kvaliteedi suhe palju parem. Seal inimesed veel pingutavad, et turistile meeldiks. Hispaanlased enam mitte. Kunagise hiilguse paistel käib vaikne vindumine.
Ehk pole asi nii hull, ehk on lihtsalt selle aasta jaanuari erakordselt kehvad ilmad inimeste meeleolud mustaks ajanud? Siiski, mõningaid märke võib mujaltki lugeda. Kasvõi ajalehest. Reklaamidest ja tasutud artiklitest. Mida reklaamib ranniku suurim ajaleht? Testamendikoostamisele spetsialiseerunud juristibüroosid. Matuseteenuseid. Kuum sõna on matusetellimuste vastuvõtt kliendi eluajal, ettemaksuga ja täpselt maetava koostatud stsenaariumi järgi. Pärandiküsimuste advokaadid. Vahele pisut plastilist kirurgiat, hammaste ja liigeste vahetust ning kuuldeaparaate.
Vananeme kõik, aga mõnes kohas on see protsess kuidagi eriti silmatorkavalt kontsentreerunud. Ja asjadega tegelenud juristid räägivad, et tühjaks jäänud majadesse-korteritesse ei taha pärijad elama tulla – kinnisvara läheb müüki. Päikesekorterite maal on tekkinud arvestatav järelturg – varem sai osta ainult uusi, paari aasta pärast valmivaid.
Mis siis mõnusa kliimaga päikserannikuga juhtus.
Kõigepealt tulid lihtsalt suvitajad. Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel, kuurortidesse. Ja tahtjaid oli rohkem kui tubadesse voodeid mahtus. Tuli tube juurde ehitada. Ja et investeering kindel oleks, müüdi toad nädalakaupa puhkuseosakuteks. Äri läks käima. Tekkis toetavate teenuste võrgustik. Tekkis tulu. Hispaanlastele see meeldis. Üks Euroopa vaesemaid piirkondi oli lõpuks oma Eldoraado avastanud, raha toodi lausa lennukitega kohale! Ja uusi tulijaid jagus.
Asi arenes. Jõukamad müüsid oma puhkuseosakud maha ning tahtsid juba korterit. Või koguni maja. Villat. Kolisid algul talveks, siis juba ka pensioniks päikese kätte. Tuli hakata massilise kinnisvaraarendusega tegelema. Üksteise järel kerkisid mäenõlvadele merevaatega majaderead. Kerkisid ka hinnad ning kinnisvarasse investeeritud peeso, nael või mark tuli mitmekordselt tagasi. Ehituskraanad on päikeseranniku loojangutaevasse kuulunud viimased paarkümmend aastat. Päike võib mõnikord pilvedesse loojuda, kuid kraanad askeldasid kindlalt kui maksuamet. Nüüd aga on ka ehitusmehed sunnitud tunnistama, et sellist seisu, kui praegu kodusel Eestimaal, päikserannikul enam ei ole. Et kes kunagi korra kellut näinud, võib tööandjale oma tingimusi dikteerida. Ehitused ei edene enam sama tempoga. Pigem leiab tööd mõne korteri remondil või maja uuendamisel.
Ei oska mina hispaanlasi õpetada kuis oma elu korraldada, aga päikeseranniku kinnisvaraarendusega on vint vist pisut üle keeratud. Euroliidu ja põhjaeuroopa turistide abiga on investeeritud muidugi vägevalt, ka avalikku ruumi ja keskkonnakaitsesse. Ehitatud välja kanalisatsioon, kiirteed, rannapromenaadid. Pidevalt laiendatakse lennujaama ja sadamaid. On turistikeelsed lasteaiad, koolid, klubid. Kerkinud on uued suured euroopalikud kaubanduskeskused, ärikvartalid ja kinod. Aga hispaanlased ise on sellest kõigest hakanud veidi kaugemale hoidma. Sisemaa poole. Mägedesse. Andaluusia suurim ajaleht ning kuulatavaim raadiojaam on inglisekeelsed. Umbkeelne hispaanlane rannikul naljalt tööd ei leia, sest tulnuk on tallinnast – ta maksab. Ja tahab saada omakeelset pubi, klubi ja kiirabi.
Visamad ja optimistlikumad püüavad oma investeeringuid ümber kujundada, asutada hooldushaiglaid ja vanadekodusid. Aga päikese- ja puhkuseärilt matuse- ja haiguseärile ümber spetsialiseerumine ei meeldi kellelegi.
Ehk läheb masendus üle, kui päike kaljud kuumaks kütab ja lennukid jälle täis taskutega lõbustushimulisi tooma hakkavad. Ehk on see ainult ühe kehva suve ja halva talve tekitatud ajutine tujulangus. Vaatame. Esimene indikaator saab olema, mis hinnaga päikseranniku piletid sel kevadel turule tulevad.