Viimase 36 tunniga olen käinud läbi 4 lennujaama turvakontrollide kadalipust. Euroopas. Terrorioht on endiselt kõrgel, paistab. Ja terroristide rünnakute ennetamise töö on tugev. Tänaseks on selgunud, et terrorioht ei pesitse mu läpakas, MP3-mängijas, mobiiltelefonides, ID-kaardi lugejas, 3G modemis ega tohutus juhtmepusas, mis kõiki neid vidinaid omavahel ühendab. Ka käekell, püksirihm ja kingad on korduvalt nii minuga koos kui eraldi läbi kiiritatud ning sokkide väel käed üleval seisvana on mind ohutuks tunnistatud. Mind on lahti riietatud, läbi kobatud ja tänu arvukatele küsimustele olen hästi meelde tuletanud isikute ringi, kes võivad olla mu seljakotti viimase 6 kuu jooksul näinud või puudutanud.
Aga rikkumine. Rikkumine seisnes selles, et ma unustasin hambapasta seljakotti. See on nüüd ka ohtlike veoste alla liigitatud. Ja kõige kummalisem, et ühelgi korral neist neljast ei avastatud potentsiaalse ohu allikat! Mu pooltühi hambapastatuub jäi lokaliseerimata ja neutraliseerimata. Tunnen ennast natuke süüdi. Ausõna, ma ei teinud seda meelega. Lihtsalt ei ühendanud ära, et uus vedelike kaasa võtmise keeld laieneb ka hambapastale. Kui kord on kord ja mina seda rikkusin... oleks keegi võinud rikkumise ju avastada? Aga olnuks selles tuubis tõesti lõhkeaine...?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
oh Sind küll.. aga ega ma ise parem polnud.
enne jõule Pariisist Hong Kongi lennates teadsin uusi eeskirju täpselt, aga vaat seda ei osanud küll arvestada, et PRANTSUSE JUUST on vedelik!
kuna siin on euroopalikud hallitusjuustud ülikallid, olin kokku ostnud head ja paremat. mis läbi ei läinud, oli pakendatud Camembert!
ühe sõin lennujaamas hää veini kõrvale ise, ülejäänud andsin check in tibidele, kes selle üle silmnähtavalt rõõmustasid.
tervitame turvalist Euroopat! ikka.
Well said.
Post a Comment