Idatuulega on Valgerand Pärnumaa viimne päästerõngas, kuhu võib rahulikult meelt heitma minna. Sõita seal tavaliselt ei saa, aga vähemalt tunne on, nagu puhuks merelt. Täna käisime Valgerannas agarate õppuritega, kes no-wind oludes purjesikutamist (mõned ka -keerutamist) harjutasid. Et sooja ilma tõttu kalipsosid ei kasutatud, oli Valgeranna vereimejatel (parmudel) hea päev.
Tõnise esimene surfipäev oli midagi sellist, mida ma pole veel kunagi näinud. Mees astus esimest korda purjelauale ja poole tunni pärast juba sõitis. Kahe tunni pärast tegi pauti ja halssi ning nöörist sikutamise asemel astus rannastardiga rahulikult lauale. Kui ta samas tempos jätkab, on teisipäevaks front-loop'i oodata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment